TV ja meelelahutus
3 min lugemine
1. juunil 2026 täitub 35 aastat päevast, mil Eestis sai esimest korda mobiiliga helistada. Sellele järgnes tormiline tehnoloogia areng, mis on muutnud mobiiltelefonid meie taskutes lausa elutähtsaks taristuks.
1991. aasta suve alguses avati Tallinnas ja Tartus Eesti esimene mobiilsidevõrk – tagasihoidliku leviala, hiiglaslike telefonide ja ulmeliste hindadega. Tollal ei osanud ilmselt keegi arvata, et just sellest hetkest saab alguse tehnoloogia, mis muudab Eesti igapäevaelu, majanduse ja digiriigi arengut rohkem kui miski muu.
Märgiliseks muudab 1991. aasta suve seegi, et mobiiliajastu algus langes kokku Eesti Vabariigi uue algusega. Riik oli alles taastamas oma iseseisvust ning mobiiltelefon – kuigi kättesaadav vaid vähestele – sümboliseeris vabadust, liikumist ja ühenduses olemist maailmaga.
Viis tugijaama ja 150 klienti
Telia Eesti mobiilivõrgu osakonna juhtivinsener Ermo Polma meenutab, et 1991. aasta 1. juunil avas Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon NMT 450 võrgu.
„Alguses töötas mobiililevi vaid Tallinnas ja Tartus ning kogu võrgu selgrooks oli viis tugijaama. Aasta lõpuks oli Eesti Mobiiltelefonil kliente kokku 150 ja seda peeti täiesti arvestatavaks tulemuseks. Tänase pilguga vaadates mõjuvad ka tollased prognoosid muigama panevalt: mobiilside turu potentsiaaliks hinnati Eestis umbes 6500 kasutajat. Tegelikkus kujunes mõistagi hoopis teistsuguseks,“ räägib Polma.
Mobiiltelefon ei olnud 1990. aastate alguses igapäevane tarbeese, vaid pigem staatuse sümbol. Telefoni hind küündis 10 000–20 000 kroonini ning kõneminut maksis üle 5 krooni, samal ajal kui keskmine kuupalk jäi 500–600 krooni kanti. See tähendas, et mõneminutine kõne oli võrreldav korraliku lõunasöögiga restoranis.
Pole ime, et telefonid olid suured, rasked ja sageli autosse paigaldatud ning neid kutsuti põhjusega „telliskivideks“. Kuid juba siis oli selge, et mobiil ei ole lihtsalt uus vidin, vaid midagi palju enamat.
Sõnumid, parkimine ja digiriigi eelaimdus
1990. aastate keskel jõudis Eestisse GSM tehnoloogia ehk 2G võrk, mis tõi kaasa kaks murrangut: SMS‑id ja taskusse mahtuvad telefonid. 1996. aastal tulid kasutusele lühisõnumid ning samal aastal liitus Eesti Mobiiltelefoni (EMT) mobiilivõrguga juba 100 000. klient.
Aastal 2000 sündis Eestis aga midagi, mis on siiani rahvusvahelises plaanis harukordne – autosid sai hakata parkima mobiili abil. Samal ajal võeti kasutusele mobiilne positsioneerimine, mis aitas hädaabinumbril 112 inimesi kiiremini leida. Need lahendused olid selged märgid sellest, et mobiilside hakkab kujunema ühiskonna taristuks, mitte pelgalt suhtlusvahendiks.
3G-st 5G+‑ni vähem kui veerandsajandiga
Kui 2003. aastal tehti Eestis esimene 3G‑kõne, tundus mobiilne andmeside paljudele endiselt pigem tulevikumuusikana. Ometi avati juba 2005. aastal 3G võrk lõppkasutajatele ning mõni aasta hiljem sai mobiiliga pilte saata ja internetis surfata.
2010. aastal käivitus Eestis 4G, 2020. aastal avati esimene 5G võrk ning 2026. aastal jõudis kasutajateni 5G+ ehk iseseisev uusima põlvkonna mobiilivõrk, mis pakub senisest veelgi stabiilsemat ja kvaliteetsemat ühendust nii andme‑ kui ka kõnesideks.
Taskus olev elutaristu
Kui 35 aastat tagasi oli mobiil haruldane luksus, siis täna on see iseenesestmõistetav osa elust. Mobiiltelefon on korraga suhtlusvahend, internet, maksevahend, navigatsiooniseade, tööriist ja meelelahutuskeskus. Eesti digiriigi teenused, alates parkimisest ja lõpetades isikutuvastusega, mahuvad taskusse just tänu mobiilside arengule.
Ermo Polma sõnul on 35 aastat Eesti mobiiliajastut olnud seni lugu kiirest arengust, julgetest otsustest ja tehnoloogiast, mis kasvas koos riigiga. „Ning kui vaadata, kui kaugele oleme jõudnud viiest tugijaamast ja 150 kliendist, siis on üsna kindel, et nii mitmedki mobiiliajastu kõige huvitavamad peatükid on alles ees,“ lisab Polma.
