Ettevõtlus
3 min lugemine
Minu juba ligi kümneaastase arvustajakarjääri jooksul on mu käest läbi käinud väga palju väga häid telefone ja muid vidinaid. Näiteks kogu Samsung Galaxy seeria selle algusest peale ning iPhone’id alates 4S mudelist. Siiani on neist telefonidest kõige eredama mulje jätnud iPhone X, kuid tema trooni on kõvasti kõigutama asunud OnePlus 7 Pro.
Aga kuna mõlemad pretendeerivad tšempionitiitlile hoopis erinevates kategooriates, siis vähemalt minu jaoks kuulub parima telefoni tiitel jagamisele nende mõlema vahel. Mis on siis need plussid, mis OnePlus 7 Pro minu jaoks nii kõrgele positsioonile tõstavad. Vaatame lähemalt.
Ekraan
Suur ja särav ekraan on ilmselt esimeseks põhjuseks, miks sellesse telefoni armuda. Teist sellist ekraani pole minu teada veel ühelgi teisel telefonil. Ning seda mitte selle 6,67-tollisele läbimõõdule või 561ppi pilditihedusele, vaid 90Hz ekraanivärskendussagedusele (screen refresh ratio). Enamusel telefonidest (sh Samsung Galaxy-seeriia ja iPhone) on see kõigest 60Hz, mis tähendab, et OnePlus 7 Pro ekraanipilt on erakordselt sujuv.
Suur, detailne, sujuv ja ilma igasuguste sisse- ning väljalõigeteta – siin on tõeliselt raske ükskõikseks jääda. Olgu tegu filmide, mängude või lihtsalt fotodega, telefoni on raske käest panna ning nagu võluväel ilmub see ikka ja jälle pihku.
Kaamera
Suure ja ilusa ekraaniga on nauding ka pildistada – kõik tundub suurem ja ilusam kui päris elus. Ehkki fotohuviliste seas tunnustatud veebileht DxoMark paigutab OnePlus 7 Pro kaamera telefonikaamerate seas alles kolmandale kohale, peale Huawei 30 Pro’d ja Samsung Galaxy S10’t, siis piltide tegemine ja vaatamine on selle ekraaniga lihtsalt lust. Ning tavakasutajale on piltide kvaliteet enam kui rahuldav sh ka hämarapiltide oma. Kasutajaliides on meeldivalt intuitiivne ja lihtne, pildistamisrežiime saab vahetada sõrmega üle ekraani tõmmates. Mõistagi ei suuda kaamera teha imet, kui talle ei anta võimalust fokusseerida või ümberringi valitseb kottpimedus, kuid isegi minusuguse amatööri tehtud fotod kutsusid esile pildistatavate erutus- ja rõõmukilkeid.
Endlikaamera
Endlikaamera on teiseks suuremaks erinevuseks turuliidrite nutitelefonidega võrreldes. Tasase surina saatel telefonist esilekerkiv kaamera on armas ja isikupärane kiiks, mis toob meelde mõne populaarsetest filmidest pärineva roboti.
Otsekui omaks telefon mõistust ja elaks mingit oma elu. Seda efekti suurendab veelgi, kui endlikaamera näotuvastuseks telefoni avamisel samuti välja piiluma tuleb, kas tegu on ikka õige inimesega. Lisaks võimaldab sedasorti kaamera vältida ekraanil igasuguseid sisse- või väljalõiked, hoides ekraani veatuna servast servani. Minu arvates suurepärane insenerilahendus OnePlus’i poolt. Muuseas, OnePlus 7 Pro tarkvara tuvastab, kui telefoni kukkudes on endlikaamera väljas ning tõmbab selle automaatselt sisse, et hullemaid vigastusi vältida.
Turvalisus
OnePlus 7 Pro telefoni ekraanilukku saab avada nii koodi, sõrmejälje kui ka näotuvastuse abil. Sõrmejäljesensor on nagu moodsatel telefonidel ikka, peidetud ekraani alla. Kasutamine aga pakub vastuolulist kogemust. Nii näotuvastus kui sõrmejäljelugeja on tujukad. Tõsi küll, kasutamise käigus nende mõlema reaktsioon paraneb, kuid näiteks iPhone’i näotuvastuse tasemest on asi veel kaugel. Samas mulle meeldis see, kuidas telefon mind tundma õppis. Kui alguses ei tulnud kõne allagi ekraani avamine peakatte ja/või prillidega, siis juba nädala-paari pärast ei pööranud näotuvastus mütsiile ja prillidele tähelepanu. Paraku aga mitte 100% kordadest. Niiet kokkuvõttes oli tegu õnnemänguga.
Heli
Telefoni stereokõlarid kõlavad võimsalt ja puhtalt, harmoneerudes suure ja selge ekraaniga. See muudab eriti nauditavaks filmide vaatamise või õigemini nende teistega jagamise, sest ise võib ju pmst ka kõrvaklappidega kuulata.
Suurus
See telefon on suur. Ja raske. Ilmselt üks kaalukamaid, mida ma viimasel ajal käes olen hoidnud. Hoolimata oma üldisest suurusest ja üüratust ekraanist hoolimata kasutasin ma telefoni enamus aega ühe käega, kuigi paratamatult tuli ette ka kahekäemomente.
Välimus
Kui telefoni ekraan on kaunis ja pilkupüüdev, siis selle sügavsinine klaasist tagakülg on lihtsalt ilus. Meeldiva üllatusena oli OnePlus lisanud telefonikomplekti läbipaistva silikoonümbrise, mis ei varjanud OnePlus 7 Pro elegantset välimust, kuid muutis selle kasutamise minu jaoks märksa julgemaks.
WARP-laadimine
OnePlus 7 Pro aku pidas mul mõnuga vastu vähealt kaks päeva, võibolla ka kauem, aga mulle ei meeldi, kui telefoni aku poole päeva pealt ootamatult tühjeneb, mistõttu ma seda kuigi ekstreemselt proovile ei pannud. Telefoniga komplektis oli ka kiire WARP-laadija, mis täitis aku 20 minutiga poole peale ja umbes tunniga sai aku täiesti täis. Kiirused pole just kosmilised, kuid õnneks pole meie seas ka kuigi palju kosmonaute.
Galerii
Telefoni pildigalerii oli minu jaoks kõige suurem plekk OnePlus 7 Pro juures. Täpsemalt siis selle galerii puudumine. Iga kord, kui ma galeriid avada püüdsin, siis teatas telefon, et uuendab galeriid ja sulges selle. Seega mul galeriid kasutada ei õnnestunud, vaid pidin piltide vaatamiseks kasutama Google Photos-rakendust. Ometi arvan ma, et see probleem pole omane kõigile OnePlus 7 Pro telefonidele, vaid ainult minu kätte sattunud eksemplarile ja tõenäoliselt parandaks olukorda tehasesätete taastamine vms.
Kokkuvõtteks
Kuigi ilmselt võib aasta telefonide seas tuua veel üllatusi, siis vähemalt minu jaoks on OnePlus 7 Pro kindlasti aasta parim telefon ning parim Android-telefon, mida ma eales kasutanud olen. Võiksin öelda, et olen sellesse telefoni kergelt isegi armunud tänu selle isikupärasele ja võluvale olemusele. See telefon pani mind päris tõsiselt mõtlema võimalusele soetada oma iPhone X-i kõrvale igapäevaseks kasutamiseks ka Android-telefon. Seda enam, et Androidi operatsioonisüsteem pakub nii mõndagi põnevat, mis iOS-il veel puudu on. Samas aga on iOS liiga kõvasti minu südame külge kasvanud, et ma sellest täielikult loobuksin.
Esialgu mõtlen ma aga nukrusega sellele hetkele, kui ma pean lahkuma sellest imekauni ekraaniga telefonist. Loodetavasti kohtume me ühel päeval taas!
