Robotkirurgia saadab senised ravimeetodid ajaloo prügikasti

#5G #Andre Visse #meditsiin #Rasmus Allikvee #robotkirurgia
4 min lugemine

Meditsiinis assisteerivad kirurge üha sagedamini robotid, mille tulemusel on operatsioonid muutunud palju täpsemaks ning patsiendid taastuvad lõikusest kiiremini.

 

Selleks, et robotkirurgia viiks inimeste ravi uuele tasemele, on vaja väga kiiret andmeside ehk 5G-d.

Kolm aastat tagasi tegi Hiina kirurg Ling Zhipei maailma esimese kaugjuhitud ajuoperatsiooni, kasutades selleks 5G mobiilses interneti võrgus töötavaid seadmeid.

Meediakanali China Global Television Network teatel paigaldas Ling kirurgiarobotite abil patsiendi ajju implantaadi, mida kasutatakse Parkinsoni tõve poolt põhjustatud värinate kontrollimiseks. Kirurg töötas Sanya linnas Hainani saarel ning operatsioon ise toimus peaaegu 3000 kilomeetri kaugusel Pekingis.

Ling Zhipei avaldas arvamust, et kaugjuhitava kirurgia arendamine võimaldab tulevikus opereerida patsiente ka väiksemates provintsihaiglates ega pea neid selleks transportima suurlinnade tipphaiglatesse.

Samal aastal tegi Confido Meditsiinikeskuse lülisambakirurg Rasmus Allikvee Eesti esimese lülisamba robotlõikuse Ida-Tallinna Keskhaiglas. Eesti oli 2019. aastal viies riik Euroopas, kes hakkas kasutama lülisambahaiguste lõikustel roboti abi.

Robotkirurgia leevendab patsientide vaevusi

Rasmus Allikvee sõnul paigaldab robot implantaadid ja kruvid lülisambasse ülima täpsusega ja palju kiiremini kui inimkäsi seda suudaks. Praegu on robot siiski rohkem assistendi rollis – kirurg planeerib kogu operatsiooni, teeb endiselt sisselõike ning keerab kruvid paika. Robot aitab tagada, et implantaadid õiges asendis õigesse kohta jõuaksid.

„Kõige olulisem on see, et patsient paraneb kiiremini, tal on vähem operatsiooniga kaasnevaid vaevusi ja selleks ei pea enam selga lahti lõikama,“ selgitas Allikvee robotkirurgia eeliseid.

Robotlõikuseks tehakse selga väikesed augud ning implantaadid ja kruvid paigaldatakse lihaste vahelt. Lõikekohtade täpne asukoht määratakse eelnevalt kompuuteruuringuga millimeetri täpsusega. Tänu sellele on lihaskahjustused väikesed ega põhjusta patsiendile liigset valu.

Enne robotite tulekud tehti ja tehakse ka praegu minimaalselt invasiivseid operatsioone arkoskoobiga. Allikvee sõnul on aga selline arkoskoobiga pidev röntgenpiltide tegemine nii patsiendile kui lõikussaalis viibivatele arstidele kiirgusohtlik. „Operatsiooniaegne kiiritamine on tänu robotitele ära jäänud.“

Kirurgi sõnul ei tehta praegu Eestis veel robotitega keerulisi operatsioone. Tema valdkonnas kasutatakse robotite abi enamasti lülilibisemise haiguste, traumade ja ka laste lülisamba kõveruste puhul.

„Robotid on lülisambakirurgiat väga palju muutnud ja areng selles vallas toimub tohutu kiirusega,“ tõdes Allikvee.

Lahtiste operatsioonide osakaal aina väheneb ning selge suund on mini-invasiivse kirurgia poole. Tema sõnul liiguvad kõik kirurgilised erialad robotkirurgia suunas. Neid kasutatakse nii uroloogias, ortopeedias, neurokirurgias, põlveproteeside paigaldamisel jne.

Allikvee kinnitusel on kiire andmeside roll selles arengus määrava tähtsusega. „Mida kiiremini toimub infovahetus, seda lihtsam ja täpsem on igat protseduuri teha,“ selgitas ta. Praegu käib robotitega suhtlus üle USB.

„Hetkel tundub inimese opereerimine distantsilt veel ulme aga kahetuhandete aastate alguses oli ulme ka see, mida praegu meditsiinis tehakse. Arstiteaduste vallas toimuvad väga suured ja kiired muutused, mida võib võrrelda üleminekuga kirjutusmasinalt arvutile,“ tõdes Allikvee.

Klassikalised meetodid on meditsiinis hääbumas, nii nagu keegi ei kasuta enam tekstide kirjutamiseks kirjutusmasinat ning arvutuste tegemiseks lükatit.

Kaugmeditsiini eelduseks on 5G

Telia Eesti tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul ilmnevad 5G andmeside kasud ja võlud meditsiinis alles aastate pärast. Kaugmeditsiini toimimiseks peab 5G olema levinud üle maailma. Senised distantsilt opereerimise katsetused on tehtud pilootvõrgus, et näidata 5G-tehnoloogia suurt potentsiaali.

„Selleks, et Tallinnas viibiv kirurg saaks tulevikus opereerida patsienti näiteks Hiiumaal, peab mõlema sihtpunkti vaheline kiire andmeside olema väga stabiilne. Üheski võrgusõlmes ei tohi side katkeda,“ selgitas Telia tehnoloogiajuht. Lisades, et üleriigiline 5G võimekus on 10 aasta perspektiiv.

Visse sõnul saaks meditsiiniasutusele juba praegu luua teatud ülesannete täitmiseks üle õhu leviva lokaalse võimekusega 5G-kanali. See oleks täpsust ja kiirust nõudvate protseduuride läbiviimiseks ainumõeldav lahendus, sest senised üle õhu levivad andmesidekanalid nagu näiteks wifi, ei ole selleks piisavalt stabiilsed ega töökindlad.

5G-tehnoloogia võimaldab andmeid liigutada ühest punktist teise mõne millisekundiga, samas kui 4G-võrgus kulub selleks paarkümmend millisekundit.