Nutikell, nuputelefon või nutitelefon – kuidas valida lasteaia lõpetajale sobiv seade

Kohe on käes maikuu ning lasteaialõpetamiste aeg, mil paljude vanemate mõtted keerlevad selle ümber, milline kingitus peagi kooliteed alustavale lapsele valida. Üha sagedamini jõuab nimekirja ühe valikuna ka lapse esimene nutitelefon. Telia kaubamüügi ja finantseerimisteenuste juht Siim Tammesalu soovitab enne poodi minekut võtta hetkeks aega ja küsida endalt üks lihtne küsimus: milleks laps seda seadet tegelikult vajab?

Siim Tammesalu, Telia kaubamüügi ja finantseerimisteenuste juht selgitas, et paljud vanemad planeerivad lasteaia lõpukingiks telefoni pigem harjumusest või sellepärast, et teised ka kingivad. Aga kui laps läheb sügisel kooli, kus telefone niikuinii ei kasutata, ja tuleb pärast kooli otse koju, siis tasub mõelda, kas ta tegelikult vajab nutitelefoni?

Nutikell, nuputelefon või nutitelefon?

Tammesalu toob välja kolm levinumat varianti ja millal erinevaid seadmeid kaaluda.

Nutikell sobib lapsele, kelle peamine vajadus on vanematega ühenduses püsimine. Kui eelkõige soovitakse seade soetada selleks, et vanemad saaksid vajadusel lapsega ühendust, siis tegelikult ei pea see olema alati just telefoni. Nii näiteks võib paremaks lahenduseks olla hoopis nutikell. Kell on randmel, kaob ära harvem kui telefon ja võimaldab helistada ilma, et laps satuks sotsiaalmeedia või mängude küüsi. Hea valik esimeseks iseseisvaks suveperioodiks.

„Mõnikord on lapsevanematel lihtsam ja turvalisem alustada just nutikellast. See täidab peamise eesmärgi: laps saab helistada, vanem näeb asukohta, aga ei ava kogu internetimaailma ühekorraga,“ selgitas Tammesalu.

Lihtsam telefon ehk nuputelefon sobib, kui vanem soovib, et lapsel oleks side olemas, kuid ei soovi, et ta veedaks aega ekraani taga. Nuppudega telefonidel on enamasti ka vastupidavam ja pikema elueaga aku, mis võib kesta mitu päeva. See tähendab, et kui laps unustab öösel telefoni laadida, siis järgmisel päeval on tal veel piisavalt akut, et vanematega ühendust saada.

Nutitelefon sobib siis, kui laps on küps vastutuseks, perel on selged kokkulepped ekraaniaja kohta ja on konkreetne vajadus, näiteks kaugem kooliteekond, trennid erinevates kohtades või vanem, kes soovib jälgida lapse asukohta rakenduse kaudu.

„Esimene nutitelefon ei pea olema kõige uuem mudel, kuna lastel ikka juhtub õnnetusi, seade kukub maha või ununeb kuskile ja läheb kaotsi. Kui on soov valida lapsele just nutitelefon, siis soovitan esimesena vaadata üle kontrolli läbinud uuskasutatud seadmete pakkumised. Need on täiesti töökindlad, garantiiga ja märksa soodsamad valikud. Samas on oma võimekuse ja funktsionaalsuse pooles kooliealisele lapsele igati piisavad,“ ütles Tammesalu ning lisas, et nutitelefoni puhul tasuks kindlasti kaaluda ka seadmekindlustuse lisamist. „Seadmekindlustus aitab maandada riske ja aitab lapsel tema esimesest nutiseadmest rõõmu tunda ka siis, kui sellega midagi juhtuma peaks. Ja lastel ikka juhtub – telefonid libisevad käest või nutikell saab kukkudes viga.”

Siim Tammesalu rõhutas, et ükskõik milline seade lõpuks valitakse, on kõige tähtsam samm see, mis järgneb ostmisele. „Selged peresisesed kokkulepped, millal tohib seadet kasutada, millised rakendused on lubatud, kui palju on ekraaniaega päevas, on sama olulised kui seadme valik ise. Seade on kingitus, aga harjumused kujunevad vanema toel,“ sõnas Tammesalu.

Mille järgi valida lapsele nutitelefoni?

• Suurus: kompaktsem mudel sobib väikesele käele paremini kui suur lipulaev. 

• Vastupidavus: laste telefonid kukuvad, see on paratamatu. Tasub valida tugeva korpusega seade ning kaitsta seda kvaliteetse ümbrise ja ekraanikaitsega. 

• Aku kestvus: lapsel ei ole alati meeles oma seadmeid laadida. Telefon peab vastu pidama koolipäeva lõpuni ka siis, kui see öösel laadimata jäeti. 

• Lihtsus: eestikeelne menüü ja intuitiivne liides muudavad iseseisva kasutamise peatsele koolilapsele palju lihtsamaks.