1991. aasta kevadel avas Eesti-Soome-Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon ehk EMT Eesti esimese mobiilsidevõrgu. Veerand sajandit hiljem on mobiilitehnoloogia tormiline areng muutnud meie kõigi elu. “Võib tunduda uskumatuna, aga veel 25 aastat tagasi puudusid meie elust kõned vabas looduses, SMS-id, e-kirjad ja veebilehed,” kirjutas Postimees eile.

Mobiiliteenuste arengu ajatelg Eestis

  • 1996. aastal liitus EMT-ga 100 000. klient.
  • 1999. aastal sai mobiiliga Eestis ostma hakata Coca-Colat ning sellest kirjutas ka The Baltic Times. Kahjuks see projekt siiski hääbus. Tegelikult oli sarnaseid teenusekatsetusi rohkem.
  • Aastal 2000 avati Eestis WAP-teenus, mis võimaldas mobiili vahendusel lugeda internetist uudiseid, broneerida pileteid, vaadata ilmateadet jne. Teisisõnu oli tegu esimese argliku katsega mobiilikasutajatele internetiteenust pakkuda. Nagu ikka, oli algus väga tagasihoidlik ja tegu pigem väikese nišiteenusega.
    „Praegu on Eestis saadaval vaid üks mobiiltelefoni mudel, mis võimaldab WAP-teenuste kasutamist – Nokia 7110. See maksab umbes 7000 krooni. Kokku on neid telefone Eestis müüdud 200 ringis,“ kirjutas Äripäev jaanuaris 2000.
    Aasta 2000 oli veel teisegi märgilise tähendusega – EMT tegi mobiilimaailmas revolutsiooni, mis kestab välismaailma jaoks siiani – autosid sai mobiili abil parkima panna. Samal aastal tehti algust ka mobiilse positsioneerimisega, kus 112 sai võimekuse leida eksinud hädasolijaid kiiremini.
  • 2001. aastal läks mobiilne internet juba oluliselt kiiremaks – juulis avati Eestis GPRS andmeside kiirusega kuni 53 kbit/s. See võttis maha barjäärid netikasutuselt, sest enam ei tulnud maksta kõneminuti eest, mil lihtsalt infot lugesid ekraanilt.
  • Tänapäevaks nii tavaliseks saanud piltide tegemine ja saatmine teistele mobiiliomanikele sai tõeks aastal 2003, kui turule tuli MMS-teenus (multimeedia sõnum). Esialgu oli lihtsalt keeruline leida sõpru-tuttavaid, kellele MMS-i saata.
  • 2004. aasta suvel hakkasid internetikiirused mobiilis juba jõudsalt kasvama. Suvel avati esimene EDGE-võrk, mis võimaldas kiirusi kuni 236 kbit/s.
  • 2003. aasta oktoobris avas EMT uue põlvkonna 3G testvõrgu, mis tähendas, et telefonis sai ka liikuv pilt reaalsuseks. Järgmise aasta suvel vuhises mobiilne internet juba kiirusel 3,6 Mbit/s ning järgnevatel aastatel kolm korda kiiremini. 2005. aastal kattis 3G võrk juba tervet Eestit.
  • 2007. aastal tutvustati Eestis maailmale uudset Mobiil-ID teenust. Välismaailmale on siiani tegu ulmelise teenusega, sest kuidas saab isikutunnistus olla mobiilis ja kuidas on võimalik, et mobiiliga saab anda nii allkirju, teha pangaülekandeid kui hääletada valimistel?
  • Järgnevatel aastatel liikusid mobiilse andmeside kiirused aina ülespoole. 2010. aastal avas EMT oma ülikiire 4G mobiilse interneti võrgu, kus kiirused ulatusid juba 100 Mbit/s. EMT 4G võrguga sai Eesti kaetud 2013. aastaks.
  • 2014. aastal sai tänu kiirele 4G võrgule teleteenust ja muud meelelahutust nautima hakata ka metsas kännu otsas – EMT ja Elion tõid ühiselt klientide nutiseadmetesse minuTV teenuse, samal suvel jõudis Eesti turule muusikateenus Spotify.
  • 2016. aastal jõudis Telia interneti- ja TV-teenus kõikjale sinna, kuhu kaabel ei ulatunud – turule jõudis 4G tehnoloogial põhinev Koduinternet. Samuti jõudis turule Telia rändlusteenus, millega saab Baltimaade ja Skandinaavia riikides helistada, SMS-ida ja mobiilset internetti kasutada koduvõrgu hindadega.
  • 2016. aasta alguseks on Telial enam kui 863 000 mobiilside klienti, kellest enam kui 291 000 on aktiivsed mobiilse interneti kasutajad.
  • Kohaliku mobiilsideteenuse 25. aastapäeva tähistamiseks pani Telia kokku ka väikese näituse, kus on näha läbilõige nii viimase veerandsajandi mobiiltelefonidest kui ka olulisematest sündmustest kohalikul mobiilsideturul.

Enamik inimesi mäletab ilmselt väga hästi oma esimese mobiiltelefoni saamise lugu. Millised olid aga need arengud, mis panid 25 aasta eest aluse kohalikule mobiilirevolutsioonile? Teeme üheskoos kiire tagasivaate ajalukku.

NMT 450 valitutele

Täpsemalt sai mobiiliajastu Eestis alguse 1991. aasta 1. juunil, mil EMT avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu ning väikesel osal eestimaalasel oli rahaliselt võimalik endale mobiiltelefon soetada. Telefonide hinnad olid sel ajal üle mõistuse kallid, makstes tänases vääringus ca 1500 eurot, samas kui keskmine kuupalk jäi 10 euro kanti.

Helistamisega on põhimõtteliselt sama lugu: mõne minuti pikkune mobiilikõne võis võrduda keskmise kuupalga suurusega. Sellest tulenevalt oli mobiiliajastu algus üsna tagasihoidlik ning 1991. aasta lõpus kasutas EMT teenuseid 150 klienti. Sel ajal sai ettevõtte poolt tehtud ka üsna optimistlik prognoos kliendiarvu vaates – nimelt hinnati siis, et Eestis on turgu suurusjärgus 6500 mobiilikasutajale.

Nagu mitmete maailma muutnud tehnoloogiate puhul varemgi, alahinnati üheksakümnendate alguses tublisti ka mobiilivaldkonna potentsiaali.

Pangagarantii lepingu aluseks

Mobiilside valdkonna arengud olid siiski silmaga nähtavad.1993. aastal hakkas EMT arendama juba uue põlvkonna ehk GSM tehnoloogial põhinevat mobiilsidevõrku ning augustis avati Tallinnas esimesed GSM-tugijaamad. GSM-i lepingu saamine polnud aga sugugi lihtne – näiteks oli siis kohustuslik pangagarantii või püsiv ettemaks summas 5000 krooni.

1995. aastal omas ettevõte aga päris korralikku GSM-võrku ning sama aasta lõpus sai kvaliteetset leviala nautida kõigis maakonnakeskustes ja tähtsamatel maanteedel. “Mäletan, et Eestisse toodi toona vaid mobiilside tugijaamad, mis olid kõik Soome keskjaama küljes. Nii et ka esimesed siin antud mobiilinumbrid olid tegelikult Soome omad,” meenutas Postimehele mobiilside maaletoomise juures olnud Ando Meentalo, praegune Telia Eesti IT-teenuste arenduste juht.

Seega oli Tallinnas vähemalt esimestel kuudel tegemist lihtsalt Soome mobiilsidevõrgu leviala laienemisega Eestisse – kõik mobiilikõned käisid läbi põhjanaabrite keskuse.

Vaata ka videot:

5402927t100h58ff

Oma keskjaama ja Eesti +372 algusega Eesti mobiilinumbrid saime aasta hiljem. Tegelikult oli see ka väga hea vaheldus reeglina ülekoormatud Moskva keskjaamale, mille kaudu liikusid kõik tavatelefonidelt võetud rahvusvahelised kõned ja mis enamiku ajast hõivatud oli.

“Vähe teada on aga fakt, et tollal avati ka uue põlvkonna NMT 900 esimesed tugijaamad Tallinnas  ja Kundas ning seda Põhjamaades liitunud klientidele,” sõnas Meentalo.

5402937t67hf338Just noor tehnoloogia tõi kaasa ka selle, et Eesti esimesed mobiiltelefonid olid tõelised kohvrid – vinnad rihmaga üle õla ja kui rääkida soovid, siis tõmbad 30-sentimeetrise antenni välja. Kusjuures nutikad eestlased ei leppinud juba algusest peale vaid sellega, et kasutada võrku vaid rääkimiseks.

1995. aasta juulis lisandus mobiilikõnedele veel üks nutikas lahendus – saatma sai hakata SMS-i.

Põhiteema oli siis muidugi uuel viisil rääkimine, mis siis, et kõned võrgu äärealades ragisesid täiega. Seejärel sai teatavaks teinegi revolutsiooniline uuendus – mobiiltelefoniga sai ühendada faksiaparaadi ja sel viisil paberite koopiaid edastada. Lühisõnumite vahendamine oli sel ajal veel tundmatu nähtus.

1995. aasta juulis lisandus mobiilikõnedele veel üks nutikas lahendus – saatma sai hakata SMS-i. Alguses kasutati selleks Soome võrgu (Sonera) SMS-keskust.

RÄÄGI OMA LUGU!