Silmade asemel seadmed

Jakob on sünnist saati pime ning temal aitab igapäevaelus toime tulla tehnoloogia. 

Kunagi ammu-ammu nägi Jakob natukene valgust ja värve, aga sisuliselt ei ole ta kunagi mitte midagi näinud.

Jakobi maailm koosneb teiste meelte poolt saadavatest signaalidest, ehk siis helidest, lõhnadest ja tunnetusest. Sellest hoolimata elab ta väga aktiivset ja vastutusrikast elu, olles ligipääsetavuse konsultant ettevõttes Ligipääsuke ning Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees.

Kas Eestis on pimedal lihtne või keeruline elada?

On väga palju takistusi, mis Eestis nägemispuudega inimestel igapäevases elus esile kerkivad. Samas on meil väga tore sotsiaalsüsteem, mis pakub erinevaid teenuseid ja lahendusi. Kõik võimalused täna erivajadustega inimeste jaoks Eestis avatud ei ole ja erivajadustega inimesed on täna Eestis kindlasti ebavõrdsemas seisus kui teised ühiskonna liikmed.

Mis kõige keerulisem on?

Nägemispuudega inimese jaoks on vast kõige keerulisem osa, mis puudutab ligipääsetavust. Ühelt poolt puudutab see füüsilisi keskkondi nagu linnatänavad ja hooned, kuhu ei ole paigaldatud näiteks juhtteed või taktiilseid viitasid. Teiselt poolt aga digikeskkonda. Kõik kasutavad äppe ja veebilehti. E-riik. Ka see peab olema ligipääsetav, ka seal on vaja järgida teatud tehnilisi nõudeid, mis muudavad need teenused nägemispuudega inimesele koos erinevate abivahenditega ligipääsetavaks.

Näiteks?

Näiteks tahad e-poest midagi tellida, jõuad oma tooted kõik ilusasti ostukorvi panna, aga vaat’ näed pangalingile enam vajutada ei saa. Jääbki sinu ost ilusasti katki, ehk siis väga ootamatutes kohtades täna need takistused tegelikult esile kerkivad ja neid probleeme, mida lahendada, ikkagi jagub. Ligipaasuke.ee tegelebki sellega, et konsulteerida ettevõtteid ja organisatsioone, kuidas nägemispuudega inimeste vastu kasutajasõbralikum olla.

Kui palju Eestis pimedaid on?

Eestis on nägemispuudega inimesi umbes selline 9000-10 000. Seda siis ametlike numbrite järgi. Aga mina ütleksin, et neid inimesi, keda puudutavad samad probleemid, mis on nägemispuudega inimeste igapäevaelus, on kindlasti vähemalt kaks korda rohkem.

Sina oled tuntud tehnikavidinate kasutaja. Milliseid seadmeid sa kasutad?

Tänapäeval on võimalik nägemispuudega inimesel abivahenditena kasutada väga paljusid seadmeid. Üks neist on tegelikult näiteks täiesti tavaline nutitelefon. Ehk siis – lähed poodi, ostad endale tavalise telefoni ja sinna on juba sisse ehitatud näiteks selline asi nagu ekraanilugeja.

See on selline programm, mis loeb häälega telefoni ekraanilt ette sisu, olgu need äpis olevad tekstid või ikoonid, nupud, uudised, meilid, sõnumid ja nii edasi. Telefonis on tohutult palju erinevaid äppe spetsiaalselt nägemispuudega inimestele. Näiteks on olemas rakendus, mis foto põhjal, kasutades tehisintellekti, kirjeldab pilti. Teed pildi ja telefon räägib, mis kaamerasilma ette jäi. Või natukene lihtsam variant – loeb sulle ette teksti. Lähed bussipeatusesse, teed bussigraafikust pildi ja telefon loeb sulle ilusti ette, mis seal kõik kirjas on. Või loeb ette, mis restorani menüüs pakutakse.

On olemas e-luger. Nägemispuudega inimene või pime inimene ei pea vaatama ekraani, et raamatut lugeda – telefon või e-luger loeb selle inimesele ette.

Täpselt samamoodi on võimalik kasutada arvutit. Ka arvutis on olemas ekraanilugeja igapäevase töö tegemiseks. Mina isiklikult kasutan ka näiteks rääkivat nutikella oma tervise jälgimiseks. Lisaks on olemas ka hulk selliseid spetsiifilisemaid abivahendid, mis ei ole nii-öelda tavalisest tehnoloogia poes ehk müügil. Näiteks on olemas kõnelevad termomeetrid, kaalud jne.

Üks väga tänuväärne seade on needsamad prillid, mis mul ees on. Sisuliselt on neil sama funktsioon, mis nutitelefonil, kuid need jätavad käed vabaks. Eriti oluline on see just liikumise ajal kuna ühe käes on kepp ja teist on vaja muude takistuste kompamiseks. Kasutan prille näiteks siis, kui soovin lasta pereliikmel ennast kaugjuhendada. On olemas selline äpp nagu Invision Alley, mille kaudu saab lasta ennast sõbral või pereliikmel juhendada, kui oled eksinud või vajad kiiret abi. Ja kui lähedasi pole käepärast, siis saab kasutada sellist äppi nagu Be my eyes, kus on pimedate juhendamiseks ennast üles andnud ligi 6 miljonit vabatahtlikku.

Kas kõik pimedad kasutavad seadmeid?

See on hästi oluline tähelepanek, et nägemispuudega inimesed kõik ei kasuta tehnoloogiat nii palju ja nii aktiivselt. Mina olen tehnoloogiahull, inglise keeles nerd. (naerab). Mulle meeldib neid lahendusi testida, kasutada, üritada leida võimalusi enda elu lihtsamaks tegemiseks tehnoloogia abil. Kindlasti on neid inimesi Eestis veel, aga kindlasti mitte kõik.

Meie ümber on väga palju nägemispuudega inimesi, kes on eakamad ja uue tehnoloogia igapäevaellu juurutamine võtab veidi rohkem aega. Nad vajavad võib-olla veidi rohkem tuge, juhendamist ja õpetamist. See on meil üks murekoht Eestis, et meil ei ole lihtsalt piisavalt õpetajaid. Ja on ka neid, kes ei vaja igale käele mingisugust vidinat – prille, telefone. Nad saavad ka muul moel hakkama.

Kas on olemas toetusmeetmed tehnoloogia soetamiseks?

Eestis on olemas väga hea süsteem, mille abil on võimalik tõesti soetada endale erinevaid abivahendeid. Inimene, kes on saanud endale nägemispuude, olles siis seda eelnevalt taotlenud Sotsiaalkindlustusametist, saab tõesti abivahendeid osta riikliku soodustusega. Nägemispuudega inimeste sissetulekud Eestis on kõvasti väiksemad, kuna ka tööturule ligipääs on raskendatud. Seega on igasugune abi ja toetus siinkohal inimesele väga suureks toeks.

Meditsiin ja teadus arenevad tohutu kiirusega. Kas tänased pimedad võivad ühel päeval saada nägijateks? Jakob ei ole päris veendunud, et konkreetselt tema kunagi nägema hakkab. Ta arvab, et see sõltub nii meditsiinist kui ka inimeste isiklikest valikutest. Teaduslikke läbimurdeid selles osas on, aga iseasi on see, kas inimene ise seda tahab. Ta ütleb vihjeks, et väga paljud nägemispuudega inimesed, kes on suure osa oma elust elanud pimedana, ei pruugigi tahta nägema hakata. See oleks elus liiga suur muudatus.