Tark töö
3 min lugemine
Kaasaegses ühiskonnas muutub info tajumine üha visuaalsemaks ja nii pole ka üllatav, et fotograafia roll sisuloomes kasvab iga päevaga.
Kohtusime hiljuti populaarse eesti fotograafi Leila Arefjeviga, et arutada, mida kujutab endast tänapäeval fotograafi töö. Ühtlasi uurisime temalt ka fototeraapia kohta, mis on Leila töös üks nõutumaid suundi.
Leila, kuidas sa fotograafiaga algust tegid?
Mu huvi ja kirg fotograafia vastu sai alguse umbes 18 aastat tagasi, minu enda pulmapäeval. Mulle meeldis meie pulmafotograafi töö, kes püüdis pildile kõiki neid ilusaid hetki hoolimata sellest, et tal tuli vee ja sopa sisse ronida. Ja kõike selleks, et saada see ideaalne kaader! See oli minu jaoks nii inspireeriv, et otsustasin samuti proovida. Hakkasin õppima ja… õnnestuski!
Kuidas sündis mõte, et fotosessioonist võib saada omaette fototeraapia?
See oli väga loomulik samm. Mulle on alati meeldinud inimesi pildistada, ning märkasin, et pärast fotosessioone hakkas mu modellide enesehinnang tõusma. Neile tuli justkui meelde, et nad on ilusad. Üks mu klientidest ütles lausa, et see on nagu fototeraapia. Mulle hakkas see sõna väga meeldima. Samuti ka mõte sellest, et saan läbi selle aidata naistel üle saada oma kompleksidest.
Kas usud, et saad oma kliente aidata?
Ma väga loodan. Kui kasvõi mõnedki neist naistest, kellega töötan, endasse, oma loomulikku ilusse ja naiselikkusesse uuesti armuvad, on minu missioon täidetud.
Kuivõrd mõjutab sotsiaalmeedia naiste enesehinnangut?
Loomulikult mõjutavad sotsiaalmeediakanalid enesehinnangut väga. Tihti dikteerivad need seda, millised peame välja nägema ja isegi seda, kuidas peame mõtlema. Mulle meeldib, et praegu liigutakse üha enam enese aktsepteerimise suunas. Kuid tegelikult tuleb eelkõige õppida end armastama.
Kuidas su kliendid sinuni tavaliselt jõuavad?
Praegu leitakse mind peamiselt interneti ja sotsiaalmeedia kaudu. Varem levis info vaid suusõnaliselt, hiljem juba interneti kaudu. Näen seal ka otsest seost – mida vähem aega veedan internetis oma teenuseid ja töid promodes, seda vähem kliente minu juurde ka satub. Niipea, kui taas aktiivsemalt toimetan, on tulemus kohe näha.
Milliseid töövahendeid sa töös peamiselt kasutad?
Telefon, internet ja loomulikult fotokaamera. Eelistan pildistamisel päevavalgust, kuid vajadusel võtan kaasa ka lisavälgud, valgustid ja nii edasi. Kõik sõltub konkreetsest võttest.
Rääkisime sellest juba veidi, kuid milline roll on täna fotograafi töös tehnoloogial, internetil ja kiirel ühendusel?
Need on väga olulised! Näiteks soovivad modellid pärast fotosessiooni pilte sageli tulemust kohe näha ja paluvad mul paar fotot saata. Mõned panevad need kohe ka internetti üles, kuid vahel tahan ka ise kiirelt tulemusi näidata ja ägedat fotosessiooni jagada. Eriti mugav on, et saan kohe fotod kaamerast telefoni tõsta ja sealt edasi juba kõike telefonis teha. Fotograafidel on sellest palju abi.
Kui liikuv on fotograafi töö tänapäeval?
Ma töötan igal pool! Talvisel ajal toimuvad fotosessioonid enamasti stuudios, kuid suvel eelistatakse loomulikult vabas õhus pildistamisi. Mis aga puutub võttekoha valikusse, siis see on alati väga etteaimamatu. Kõik sõltub konkreetsest võttest – võin ühe päeva veeta täielikult stuudios tööd tehes, järgmisel aga seiklen üle kogu Eesti.
Kus tavaliselt pildistad ja millised on olnud kõige huvitavamad võttekohad?
Eestis näiteks võib see olla metsaalune ja soo päikesetõusu ajal. Olen pildistanud vanades mahajäetud majades või isegi kuurides. Kasutan kõiki võimalusi, mis meie imelisel Eestil pakkuda on.
Mis on sinu töö peamine missioon?
See on huvitav küsimus! Naised, eriti need, kellel on juba pere ja lapsed, unustavad sageli ära, et nad on ennekõike naised ja kaunid haldjad. Nad jätavad end tagaplaanile, vahel ka lausa viimasele kohale. Esiplaanile jäävad lapsed, töö, mees, kodu ja nii edasi… Ja loomulikult tekivad sellest kompleksid. Tuletan meelde ja näitan naistele, millised nad tegelikult on.
Milliseid komplekse võib fototeraapia aidata ületada?
Igasuguseid! Ma ei palu oma modellidel kanda fotosessiooni ajal tugevat meiki, isegi kui nad seda ise väga tahavad. Samuti ei pea riietus olema liiga silmapaistev. Me ei peaks end tegelikult peitma meigi, riiete või ehete taha. Püüan naist näidata just sellisena, nagu ta on. Ja kui fotosessiooni ajal näitan modellile juba valmis tööd ja ütlen: “Sa vaid vaata, milline sa oled!”, ütleb ta üllatunult: “See olengi mina, vau!”. “Jah, see oled sina! Ja ei mingit Photoshopi. Sa oled see, kes sa oled!”. Ja see ongi tõsi!
