Kersti Kaljulaid: Eesti konkurentsieelis võiks olla keskkonnasõbraliku ettevõtluse arenguks vajalik teadusarendus

#Kersti Kaljulaid #konkurentsivõime #Telia Digital Hub
3 min lugemine

9. novembril toimus Kultuurikatlas Eesti suurim digitaliseerimise konverents Telia Digital Hub, mis tõi taas kokku mainekad visionäärid ning juhtivad arvamusliidrid teadus- ja tehnoloogiavaldkonnast.

 

Digital Hubi üheks oluliseks teemaks on sel aastal riigi, ettevõtete ja teaduse vaheline koostöö. Päeva avas ekspresident Kersti Kaljulaid, kes arutles selle üle, kuidas saame teaduse ja tehnoloogia abil luua konkurentsivõimelise ühiskonna.

„Kui võrrelda erinevaid EL-i riike ja nende viimaste aastakümnete jooksul toimunud majandusarengut, siis selgelt eristuvad Rootsi ja Soome. Nende SKP elaniku kohta on kasvanud jõudsamalt kui Kesk-Euroopa riikidel. Miks? Ma arvan, et üheks põhjuseks on asjaolu, et nad on järjepidevalt ja pikaajaliselt investeerinud teadusesse ja innovatsiooni umbes 3% oma SKP-st,“  rääkis Kersti Kaljulaid.

 

Foto: Joanna Jõhvikas

 

„Ka Eesti on hea näide – ka meie riiki iseloomustab kasvav majandus ja kiiresti arenev tehnoloogiasektor. Oleme edestanud ELi teadusfondi kaasamisel enamikku EL-i riikidest ning see andis meile võimsama teadus- ja innovatsioonisektori,“ sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid toonitas, et kindlasti on oluline panustada loodushoidliku tehnoloogia arendamisse. „Keskkonnasõbraliku ettevõtluse arenguks vajalik teadusarendus võiks olla Eesti konkurentsieelis,“ ütles Kaljulaid.

Konverentsi peapaneel oli pühendatud sellele, kuidas parandada koostööd riigi, erasektori ja ülikoolide vahel ning kiirendada uuenduslike lahenduste loomist Eestis.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan tõi välja, et ettevõtete huvi koostöös ülikoolidega rohkem põnevaid arendusprojekte käivitada on täna pigem tagasihoidlik. „Koos Rakendusuuringute keskusega saamegi heas mõttes sundida ettevõtteid ülikoolidega sõbralikult koostööd tegema, et saavutada õigeaegselt ka reaalne tulemus.“

Comodule tegevjuht Kristjan Maruste rääkis, et ülikoolis loodav kõrgtaseme teadmus võiks hiljem liidestuda olemasolevate ettevõtetega.

„Juba 10 aastat tagasi survestati ülikoole ettevõtetega koostööd tegema, mille tulemusel muutusid ülikoolid piltlikult öeldes inseneriarendusbüroodeks, mis täitsid ettevõtete tellimusi. Seda ei tohiks juhtuda,“ rääkis Maruste, kelle sõnul on oluline, et suhtlus osapoolte vahel oleks proaktiivne ja ei tohi jääda ootama, et keegi tuleb ja pakub midagi.

Tartu Ülikooli professori Jaak Vilo sõnul juba 15 aastat tagasi oli ilmne, et kuna 90ndate alguses ei sündinud piisavalt lapsi, siis Eesti kaotab 45% gümnaasiumitest väljatulevast põlvkonnast, mis tähendab, et ülikoolidesse tuleb kolmandiku võrra vähem tudengeid. IT sektor, mis just hakkas tol ajal arenema, oli paanikas.

„12% tudengkonnast on täna IT-s ning see oluliselt kasvada ei saa, see ei saa olla näiteks 25%, aga need 12% võiksid olla hästi rahastatud ja hästi õpetatud, et meil oleksid ülikoolis õppejõud ja ettevõttes arendajad,“ rõhutas Vilo

 

Foto: Joanna Jõhvikas

 

Konverentsi mahukas programm sisaldas üle 40 arutelu ja ettekande digitaliseerumise, tehnoloogia, küberturvalisuse ja IT teemadel. Päeva jooksul räägiti küberjulgeoleku rollist riigikaitses, avaandmete potentsiaalist, pilvelahenduste laialdasemast kasutamisest, tehisintellektist ja paljust muust.

Ürituse expoalal sai juhtida Elmo Rendi kaugjuhitavat sõidukit, mis sõidab peagi Tallinna tänavatel Telia 5G võrgu toel. Samuti oli võimalik uudistada, kuidas toimib Targa linna platvorm ja jälgida reaalajas Tallina ja Tartu linnapildis toimuvat (nt müratasemed, remonditööd, ühistransport jne).

Konverentsi korraldab Telia koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Net Groupiga.

Vaata paneeldiskussiooni „Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöö uute toodete ja teenuse arendamisel“ salvestust siin.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.