Ettevõtlus
3 min lugemine
Praegu on õige hetk kasutada ära koroonakriisi poolt tekitatud kiirendust digiteenuste kasutusele võtmisel ning suurendada erasektori ja riigi koostööd selliste teenuste arendamisel, kirjutab Telia ärikliendiüksuse juht Holger Haljand.
Mulle tundub, et Eesti elanikena ei saa me alati oma priviligeeritusest aru. See, et riigiga saab suhelda mugavalt endale sobivast asukohast endale sobiva seadme vahendusel, on eestimaalaste jaoks väga elementaarne. Võibolla liigagi, sest see, mis meie jaoks on normaalne igapäevaelu, on paljude riikide elanike jaoks ulmeline luksus. Ja seda mitte vaid arengumaade kontekstis, sest digiareng ei ole alati otseses seoses riigi jõukusega.
Võtame näiteks Euroopa suurema majanduse Saksamaa, mille käekäik mõjutab vähemalt ühe maailmajao, aga tihti ka globaalse majanduse tervist. Hoolimata majanduslikust võimsusest on digiriigi areng Saksamaal võrdlemisi tagasihoidlik. Riigi poolt pakutakse seal online´is vaid mõningaid üksikuid teenuseid, neid pole mugav kasutada ning nende kasutajate hulk on madal.
Paigalseis on tagasiminek
Muidugi võime siinkohal rahul olla, sest enamus avalikke teenuseid on meil digitaliseeritud, aga ei tasu unustada, et tehnoloogiline areng peab olema pidev edasi liikumine. Samamoodi, nagu meie 30-aastaste põlvkond pole praktiliselt keegi enam fakse saatnud ja veel noorematel on raskusi kettaga telefoni tööpõhimõtetest arusaamisega, on ühel hetkel lähitulevikus vananenud ka praegu väga uuenduslikena tunduvad tehnoloogiad.
See tähendab, et tehnoloogiate arendamise ja uuendamisega tuleb tegeleda pidevalt. Tehnoloogiline areng on kindlasti see koht, kus paigalseis on tõepoolest tagasiminek. Oleme oma digivõimekuselt praegu maailma tipus ning seda kohta tuleb hoida. ÜRO tänavu juulis avalikustatud e-valitsuste uuringu kohaselt on Eesti selles valdkonnas 193 ÜRO liikmesriigi hulgas TOP 3 seas koos Lõuna-Korea ja Taaniga. Kohe meie järel on Soome, siis Austraalia ja Rootsi. Uuring võttis riikide reastamisel arvesse pakutavate digiteenuste hulka ja kvaliteeti, telekommunikatsiooni infrastruktuuri seisukorda ja inimeste digioskuseid.
See näitab, kui head tööd oleme nii avaliku kui erasektori tasandil teinud siiani ning kui tugev baas on meil edasiminekuks. Veelgi enam – meie e-teenuste tase pole ainult konkurentsivõime ja tarbijate mugavuse küsimus, vaid neist on saanud osa rahvuslikust uhkusest. Uuringufirma Norstat poolt juuni alguses avalikustatud uuringust selgus, et Eesti digiriigi üle tunneb uhkust 76% Eesti inimestest ja riiklikke e-teenuseid usaldab 82% elanikkonnast.
Uute võimaluste aeg
Nagu juba eespool öeldud, ei saa neile looberitele puhkama jääda ja tegelikult ju ühtteist ka tehakse digiteenuste pidevaks arendamiseks. Näiteks majandusministeeriumi ja Garage48 koostöös toimuvad Digiriigi Häkatonid, kus avaliku sektori poolt pakutakse välja ideid ja erasektor pakub neile lahendusi. Nende intensiivsete mõttetalgute käigus on koosloomes juba tekkinud suurepäraseid ideid, näiteks võitis mullu sügisel kolmandat korda toimunud häkatoni konsultatsiooniettevõtte Civitta ja IT-ettevõtte Singleton ühislahendus, mille eesmärk on Äriregistri e-koosolekute platvormi abil lihtsustada ühingute tööd, parandada suhtlust registripidajaga ja vähendada koosolekutega seotud bürokraatiat. Kiiresti korraldati veebihäkaton Hack The Crisis ka sel kevadel eriolukorra ajal, kus otsiti lahendusi, mis aitaksid Eestil tekkinud kriisist võimalikult valutult välja tulla.
Mis toob meid käimasoleva kriisi poolt loodavate uute võimaluste juurde. Koroonakriis on juba andnud nii Eesti kui ka muu maailma tehnoloogilisele arengule tugeva kiirenduse. Ettevõtete ümberorienteerumine kevadel oli hämmastavalt kiire. Sisuliselt tehti eriolukorra ajal ühe nädalaga ära mitme aasta töö. See osutus võimalikuks aga suuresti vaid seetõttu, et meie baasinfrastruktuur on tugev, internetiseeritus on mastaapne ja telekomioperaatorite võimekus hea.
Mitte ainult ettevõtteid ei sundinud see olukord kiiresti muutuma, vaid ka tarbijat. Kindlasti kasvas digioskute tase ning näiteks e-kaubanduse kasutamine muutus ilmselt alatiseks palju massilisemaks kui enne kriisi. Paljud polnud seda lihtsalt varem proovinudki, nüüd aga olid nad sundseisus ja selgus, et tegu on päris mugava teenusega.
Kriis pakkus uusi võimalusi ka erasektori ja riigi koostöö arendamiseks. Näiteks hakati üheskoos koguma ja analüüsima andmeid inimeste liikumise kohta ning selle pealt tegema järeldusi, kuidas ja millal erinevaid piiranguid kehtestada või ära jätta. Oskuslik suurandmete kasutamine kindlasti parandas selliste otsuste langetamise kvaliteeti.
Küberturvalisus aina olulisem
Üks väga oluline teema tehnoloogia arengu ja teenuste jätkuva digitaliseerumise juures on turvalisus. Mida digitaalsemaks muutub meie ühiskond, seda suuremad on küberriskid. Enamus ettevõtteid näeb mingeid digitaalseid teenuseid luues oma klienti globaalsena, ainult kohalikule tasandile reeglina ei keskenduta. Globaalse digitaliseerumise arengu juures me jätkuvalt ei teadvusta turvalisuse olulisust piisavalt. Viimase aasta jooksul on küberründed pea kahekordistunud, aga meie klientide hulgas läbi viidud uuring näitas, et vaid viiendik ettevõtetest on astunud reaalseid samme, et tagada oma ettevõtte võrgu kaitse. Selge see, et väikestel ettevõtetel pole ressurssi sellega tegeleda, seega on suuremate teenusepakkujate, nagu ka Telia, asi selle eest hoolitseda ja luua vajalikud teenused, mille arendamise ja täiustamisega me pidevalt tegeleme.
Digiriigi arendamine kui missioon
Rõhutan veel kord, et erasektor tahab kaasa rääkida digiriigi arendamises. Näiteks Telia missiooni on sisse kirjutatud, et aitame kaasa Eesti riigi arengule ja eelkõige just digiarengule. Oleme igal aastal panustanud poole oma kasumist tagasi Eestisse, toetades digiriigi ülesehitamist läbi infrastruktuuri arendamise ja IT lahenduste pakkumise. Muidugi ei tegutse me üksinda, ka paljud teised ettevõtted peavad digiriigi arendamist oma missiooniks ning seda tasuks riigil heas mõttes ära kasutada.
Kutsun kõiki ettevõtteid ja avalikku sektorit siinkohal üles aktiivsemale koostööle! Just praegu on suurepärane võimalus viia digiriigi areng uuele tasemele. Inimeste valmisolek ja majanduslik kontekst toetavad seda sammu rohkem kui kunagi varem.
