Kas startupid võtavad kõik IT-töötajad?

#IT-töötaja #tööjõupuudus
2 min lugemine

09. novembril toimunud digitaliseerimise konverentsi Telia Digital Hub lõpupaneel oli pühendatud tööjõupuuduse teemale IT-sektoris. Olukord on tõepoolest kriitiline, OSKA tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt on igal aastal vaja IT-ametialadele kokku juurde 2600 uut töötajat. Kui täna tegutseb IT-sektoris 31 000 töötajat, siis 5 aasta pärast peaks neid olema juba 50 000. Lisaks on väga levinud arvamus, on startupid on noorte IT spetsilistide silmis atraktiivsemad tööandjad, mis teeb IT-personali puuduse teema paljude ettevõtete jaoks veelgi aktuaalsemaks.

 

Endine SMITi asedirektor tugiteenuste valdkonnas Agne Aija rääkis, et noored IT-spetsialistid tihti alustavad riigisektoris ning alles seejärel liiguvad startupimaalima, sest kogemust tuleb rikastada. Seejärel aga sageli tulevad nad tagasi, kui teatud kindlustunne on saavutatud. “Aga murekoht on tegelikult hoopis mujal. IT sektoris on inimesi puudu ja kuskilt ei paista ka, et praeguse haridusmudeli juures hakkaks neid juurde tulema. Tasemeõpe suudab täna anda natuke üle tuhande spetsialisti aastas, samas kui reaalne vajadus on 2600 inimest. See ongi küsimus, millega me peame tegelema,“ sõnas Aija.

 

Fotograaf: Joanna Jõhvikas

 

Kuigi IT-sektoris makstavad palgad on keskmisest kõrgemad, töö on huvitav ning on mitmeid häid näiteid edukatest IT-õppe programmidest (näiteks kood/Jõhvi, Women in Tech, Like IT), on siiski tööjõupuudus sektoris suur.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal tõi välja, et õppimiskäsitlust tuleb muuta. “Näiteks formaalharidust ja huviharidust tuleks paremini omavahel siduda. Sageli näeme, kuidas huvihariduses suudetakse huvi hoida ja just sellest kasvab välja inimese elukutse”.

Telia Eesti personalijuht Ingrid Viinapuu sõnul võiks kindlasti haridusmaastikul julgemalt katsetada, et eritahulisi valikuvõimalusi tekiks juurde, sest vaja on väga erineva profiiliga IT-inimesi. “Eluiga pikeneb ja see tähendab, et inimesed jõuavad elu jooksul oma tööalast karjääri muuta. Seega peab olema rohkem võimalusi, kuidas karjääripööret teha. Näiteks Women in Tech programmi raames on meil hetkel oma põhitöö kõrvalt ümberõppes 50 naist,” rääkis Viinapuu.

Bolti ja kood/Jõhvi kaasasutaja Martin Villigu sõnul saab täna põhimõtteliselt kõike õppida tasuta ja iseseivalt näiteks internetis. “Praktilistel aladel, kus konkreetne oskus on olulisem, on võimalik soovi korral ka ise õppida. Maailmas on kindlasti tublisid tarkvaraarendajaid, kellel ei ole akadeemilist tausta”, rääkis Villing.

 

Vaata paneeldiskussiooni salvestust siin.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.