Ettevõtlus
1 min lugemine
Telia Eesti pälvis Kaitseministeeriumilt tunnustuse aktiivse panuse eest riigikaitsesse, kuna ettevõte säilitab riigikaitseõppuste perioodil töötasu kõigile töötajatele, kes õppustel osalevad.
Telia Eesti juht Holger Haljand, kes osales ka ise hiljutisel Kevadtormi õppusel, ütleb riigikaitse-teemalises usutluses, et tänu tugevale strateegiale ning pidevatele investeeringutele kvaliteeti ja turvalisusesse on ettevõte paremini kaitstud ka erinevate kriiside eest.
Mida see tunnustus Sinu ja Telia jaoks tähendab?
See on väga oluline, sest usume, et meie riiki on võimalik kaitsta ainult siis kui iga meie kodanik seda teeb, teab oma rolli ja saab seda regulaarselt teistega koos harjutada. See on aga võimalik ainult siis kui iga ettevõtte sellesse usub ja seda võimaldab.
Miks Telia on otsustanud õppustel osalevate töötajate töötasu säilitada?
Riik ei võimalda täna säilitada õppuste ajal oma töötasu ja see on suur probleem kõigile, kes peavad õppustel osalema ning seetõttu oma sissetulekutes kaotavad. Nii kaua kuniks riik seda teha ei saa, peame meie ettevõtjatena eeskuju näitama ja seda rolli ühiskonnas kandma, toetades oma töötajaid, oma riigi kaitsjaid.
Osalesid ka ise mõni aeg tagasi riigikaitseõppusel Kevadtorm. Miks sa otsustasid sellest osa võtta?
Oluline on vedada ettevõttega ühiskonnas oluliste probleemide lahendamist, aga sama tähtis on igaühe enda panus. Minu jaoks moodustab see terviku. Tänane geopoliitiline olukord ei ole meie jaoks üllatus. Oleme elanud selle varjus kogu aeg ja teadnud, et üks hetk midagi juhtub. Telia roll geopoliitilise turvalisuse tagamisel pole kunagi olnud nii oluline kui praegu, sest elu ja ettevõtluse digitaliseerudes on ka ohud liikunud digitaalsesse maailma. Samas oleme jätkuvalt kahe maailma vahel ja füüsilise turvalisuse tähtsus ei ole kahanenud. Ukraina konflikt on näidatud, kui oluline on igaühe roll riigi kaitsmisel ja see on olnud ka Eesti kaitsevõime ettevalmistuse alustala – reservvägi.
Minu kokkupuude riigikaitsega sai alguse juba paarkümmend aastat tagasi, kui läksin ülikooli. Sel ajal ei olnud sõjaväeteenistus kohustuslik – noori motiveeriti, et nad läheksid pigem ülikooli õppima. Ometi otsustasime sõpradega pärast õpingute lõppu, et astume vabatahtlikult Kaitseliitu ja läheme sõjakooli. Osalesime erinevatel kursustel, mille tulemusel teenisime välja rolli Kaitseliidus ning sõjaaja ametikoha Kaitseväe reservis, mida tuleb kanda siis, kui saabub kriis. Sellest ajast peale osaleme regulaarselt õppustel ja harjutame kokku, et konflikti saabudes suudame oma rolli täita.
Millisena sinu jaoks õppus välja nägi?
Olen mereväe reservohvitser ja kuulun laevaliikluse kontrollgruppi. Selle eesmärk on sõjaajal tsiviillaevastikku aidata, et hoida kauba- ja reisiliiklust võimalikult avatuna ja turvalisena, sest nagu Ukraina õppetund meile on näidanud – konfliktid venivad ja elu peab ka sellises olukorras jätkuma.
Õppused näevad igal aastal suhteliselt sarnased välja. Paar kuud varem saad kutse, et vajalikud ettevalmistused teha. Mul on hea meel näha, et reservi kaasamine läheb üha süsteemsemaks – enam ei teki tunnet, et raiskaksin aega või ei looks väärtust iseendale ning riigile.
Õppus ise kestis kokku kümme päeva, elasime selle perioodi mereväebaasi kasarmus ning tegutsesime vastavalt lahingurütmile, mis on nagu koosoleku päevakord – täpselt on teada, mis kell kes mida peab tegema – ainult, et see koosolek kestab 24h, iga päev ning on ööpäevaringselt vahetustega ära jagatud.
Sel korral jäi mul õppustelt lahkudes meie kaitsevõimest väga hea tunne – meil on hea süsteem, kuidas üksused kriisiolukorras reageerivad ja koostööd teevad. Kõik oli hästi elutruu ning kui midagi peaks juhtuma, siis me teame, mida peame tegema.
foto: Kaitsevägi (pildid.mil.ee)
Sa olid kümme päeva oma argielust eemal, sealhulgas Teliast. Oli see päriselt võimalik?
Tuleb lihtsalt targalt planeerida, siis on kõik võimalik. Ma teadsin, et õppustel ei ole lihtne tsiviilmaailmaga igapäevast kokkupuudet hoida ning seepärast olin piisavalt ettevalmistusi teinud, et minust ei tuntaks sel ajal puudust.
Nii sinu õppustelt saadud kogemuse kui ka tänase, Telia juhi, rolli vaates on üheks väga oluliseks märksõnaks turvalisus
Tõsi, siin saab tuua mitmeid paralleele. Telia teeb juba täna palju ühiskonna jaoks, sealhulgas muutub üha olulisemaks turvalisuse teema – nii küberturvalisus kui ka näiteks see, mida me teeme ära, et noored ennast internetis üha turvalisemalt tunneks. Just järelkasvule teadmiste edasiandmine on oluline, seepärast olen otsustanud, et käin lisaks Kaitseväes osalemisele ülikoolis loenguid andmas. Leian, et kui sul on kompetents, tuleb seda noortele edasi anda ning järelkasvu veel paremini ja kiiremini edasi aidata.
Lisaks turvalisus üldiselt, seda globaalses vaates, et nii riik, ettevõte, perekond kui ka igaüks meist oleks kaitstud. Samas on oluline mõelda ja panustada kõikide muude tegevuste vaates ka planeedi jätkusuutlikusse. Telias panustame sellesse, et tegutseksime jätkusuutlikult ning loome võimalusi, et pakkuda oma klientidele keskkonnasõbralikke lahendusi. Jälle on oluline tervik, mida ma saan teha Teliaga ühiskonna heaks ja mida teen ise, iga päev oma harjumustes, et meid ümbritsevas ruumis hoolides elada.
Millisel moel on ühiskonnas mõtteviis muutunud jätkusuutlikkuse vaates? Kas on üldse?
Ma tahan uskuda, et see on muutunud ja näen seda ka, kuid kindlasti pole see piisav. Samas on mul hea meel selle üle, et teatud sektorite vaates on tekkinud juba regulatiivne surve. Telias tunneme me ise nende teemade osas vastutust, sest oleme nii laia haardega ettevõte, mille elutähtsate teenustega puutub kokku peaaegu kogu elanikkond, sealhulgas ettevõtted ja riigiasutused.
Oleme enda jaoks teadvustanud, et peame olema eestvedajad valdkondades, mis vajavad ühiskonnas tähelepanu – seda juba näiteks keskkonnahoiu ja turvalisuse osas. See tähendab, et meil ei ole vaja midagi fiktiivselt ette näidata, vaid me oleme päriselt tahtnud midagi ära teha ja teeme seda ka hästi. Iga ettevõte peaks mõtlema, mida ta saab ära teha oma ärikeskkonnas ja saama aru enda rollist ühiskonnas.
Aasta hakkab jõudma poole peale, mis on Telia jaoks fookuses järgmises pooles?
Ilmselgelt on viimaste aastate kriisid meid mõjutanud, kuid samas on oluline, et meil on pikaajaline siht ja tugev strateegia, mis ei lase väga palju nendel keerulisematel olukordadel ennast mõjutada. Näiteks oli väga lihtne koroonapandeemia või julgeolekukriisi ajal ära unustada keskkonnahoidu. Telias me seda ei unustanud, sest hoidsime tähelepanu pikaajalisel visioonil ja suurel pildil.
Meie edu alus on meie kvaliteet ja see, et veame ühiskonnas eest pikaajaliselt olulisi teemasid. Kvaliteetselt toimetades oleme loonud usalduse meie võrkude, teenuste ja teeninduse vastu, mis on praegu olulisem kui kunagi varem, kuna pakume elutähtsat teenust ja peame olema klientidele usaldusväärne partner praeguses ettearvamatus maailmas.
Pikaajaliselt on veelgi olulisem meie looduskeskkonnast hooliv ja sotsiaalselt vastutustundlik äritegevus. Veame Eesti ühiskonnas eest mitmeid olulisi teemasid ning oleme sellega eeskujuks teistele ettevõtetele. Usun, et mõjutame sellega positiivselt ka inimeste isiklikku elu, et üha rohkem end ümbritsevat märgata ja sellest hoolida.
Usaldusväärsust tagame praegusel ajal eelkõige turvalisusega seotud lahendustega. Tunnustus meie pikaajalisele küberturvalisusesse panustamisele oli eelmisel kuul Eestit külastanud Rootsi kuninglik riigivisiit, kus tehti ettepanek just Teliale korraldada riikidevahelise küberturbe plaanide arutelufoorum.
Teiseks oluliseks märksõnaks on loomulikult meie infrastruktuur ja selle areng – seda nii turvalisuse, kvaliteedi hoidmise ja parendamise kui ka innovatsiooni vaates. Ehitame oma 5G võrku ja loome päriselt uut väärtust loovaid lahendusi, mille esimeseks pääsukeseks oli Ericssoni tehase 5G sisevõrk, mis asendab vanad wifi võrgud, olles kiirem, turvalisem ja töökindlam.
Uute tehnoloogiate arendamisel on oluline ka vanade kinnipanek – seda eelkõige loodusressursside hoidmise ja tarbetu kulutamise vältimise eesmärgil. Heaks näiteks ongi see kui saame 5G-ga asendada ettevõtete WiFi võrke ja muidugi ka meie enda 3G võrgu sulgemine, mis vabastab olulist sagedusressurssi ja tarbetut võrkude dubleerimisega seotud seadme- ja energiakulu.
Kolmandaks keskendume veelgi enam kliendikogemusele meie digitaalsetes kanalites ja kliendisuhtluses. Peame muutuma personaalsemaks ning õppima oma klienti paremini tundma. Meil on juba täna väga palju tehnoloogilisi lahendusi, et digikanaleid mugavamaks ja kliendisõbralikumaks kujundada.
Mis sind täna Telia juhina uhkeks teeb? Millega sa eriti rahul oled?
Mul on hea meel nende inimeste üle, kes meil siin on. Igal pool, kus ma käin, vaatavad mulle vastu entusiastlikud kolleegid, kes on oma ala profid ja tahavad midagi head meie ühiskonna jaoks ära teha. Kui me ajame südamega ühist asja, jõuab see ka klientideni, kes saavad aru, et oleme nende jaoks olemas.
Äriklientidega vesteldes valmistab rõõmu tagasiside, kuidas me päriselt teeme nende äri paremaks, seda nii digitaliseerimise kui turvalisuse võtmes. Meid nähakse rohkem partneri kui teenusepakkujana. See kasvatab iga päev minus tunnet, et teeme õiget asja.
Artikli päises kasutatud foto: Aleksander Espenberg
