Ettevõtlus
3 min lugemine
Kuidas saab kohalik ettevõte hakkama, kui tuleb võistelda üleilmsete ärigigantidega? Üks võimalus on leida endale sõpru ja kaasamõtlejaid, koonduda, jagada teavet ja oskusi. Mõjukas USA ettevõtja, sealsete äritegelaste kuulsuste halligi kuuluv Howard Brodsky avab oma tulevikunägemuse, kuhu kuulub ühistuline äritegevus, omandi jagamine, moraalne äri ja vastutus ühiskonna ees. 9. novembril saab tema esinemist jälgida Eesti suurimal innovatsiooni- ja tehnoloogiakonverentsi Telia Digital Hub.
Kas saaksite esile tuua ühistulise ärimudeli ühe kõige olulisema eelise traditsioonilise ärimudeli ees?
Kogukondlik, ühistuline ärimudel, see on jagatud omand. Ja kuna töötajad on ka omanikud, on nende panus ärisse suurem, kui nö tavalise ärimudeli puhul. Tavalises ärimudelis on omanikeks aktsionärid, kel pole reaalselt äriga mingit tegemist, aga ühistulises mudelis on „aktsionärid“ osa ettevõttest. See tähendab, et nad töötavad tõhusamalt, mõtlevad rohkem kaasa, nende väärtused kattuvad selgemalt firma väärtustega.
Peale selle annab kogukondlik ärimudel töötajatele põhjuse olla lojaalsemad, hoolivamad ja pühendunumad äriühingu vastu – nagu omanikud ikka. Omand on oluline. Seega arvan, et see on jätkusuutlik, kestlikärimudel. Kestlikum kui traditsiooniline mudel, sest töötajate-omanike väärtuste ja eesmärkide kattuvusel on firma edu juures oluline roll.
Kui ühistuline ärimudel on nii suurepärane, siis miks ei ole see valdav äritegemise viis kogu maailmas?
Ma arvan, et inimesed ei saa aru ühistulise ärimudeli ulatusest. Maailmas on 1,2 miljardit ühistute liiget, neis töötab umbes 280 miljonit inimest. Aga tõepoolest – see ei ole valdav ärimudel. Miks nii – esiteks, seda ei õpetata ärikoolides.
Arvan, et paljud noored sooviksid tegelikult töötada kogukondlikul mudelil töötavas ettevõttes, kuid nad pole sellest isegi kuulnud. Enamus ülikoole – isegi magistritasemel – ei käsitle ühistulist ärimudelit, see pole isegi arutelu teema. Selle mudeli laiem rakendamine võiks aga olla tohutu mõjuga! Eriti nüüdisajal, kus on tohutult palju varanduslikku ebavõrdsust – on mõned inimesed, kellel on sama palju varandust kui ülejäänud maailmal. Päris paljud on hakanud nägema, et praegune süsteem ei toimi enamuse inimeste jaoks. See toimib eliidi hüvanguks, kuid mitte enamusele inimestest. Seetõttu ongi vajadus uue mudeli järgi – ma nimetan seda nüüdisaegseks ühistuliseks mudeliks. Uus ühistuline mudel erineb vanast kooperatiivsest süsteemist laiemate võimaluste poolest: näiteks on juba tekkinud nö uue majanduse platvormiühistuid, tehnoloogial põhinevaid kogukondlikke ettevõtteid, mille omanikeks on kasutajad. Usun, et need hakkavad laiemalt levima. Näiteks New Yorgis on üks ühistu nimega Drivers Co op. See on sisuliselt nagu Uber, kuid tehnoloogia kuulub juhtidele, mitte Uberi aktsionäridele. Nad teevad täpselt sama tööd ja teenivad umbes 35% rohkem, sest nad on ise omanikud.
Kõlab väga noortepäraselt, tulevikkuvaatavalt. Miks ärikoolid sellest ei vaimustu?
Mõni aeg tagasi rääkisin Harvardis ärikoolis ja pärast seda olin paneelil. Enamik õpilasi tuli minuga rääkima, nad olid nii huvitatud sellest ärimudelist. Seda ei õpetata, sest koolid kalduvad õpetama seda, mida nad on alati õpetanud. Ma arvan, et inimesed ei mõista ühistulist ärimudelit täielikult, ei saa aru, kui võimas ettevõtluse tööriist see on. Jagatud omandiga äri ei tähenda väikeseid ettevõtteid. On palju ühistuid, mille käive on kümnetes miljardites. Meie ühistu käive on üle 12 miljardi dollari. Ja maailmas on ühistuid, mille käive on 5 miljardit, 10 miljardit, 20 miljardit dollarit, ning on ka palju väiksemaid.
Päris paljud noored inimesed on praegu kapitalismis tuntavalt pettunud – ei soovita ronida nö korporatiivsel redelil, kurdetakse võimaluste vähesuse ja eelmiste põlvkondade ahnuse üle. Kas ühistuline ärimudel võiks olla midagi, mis toob noored ärisse julgemalt tagasi?
Ühistulise ärimudeli omadused ja väärtused kattuvad tõesti palju rohkem nende uue põlvkonna noorte inimeste ootustega üle maailma, kes otsivad väärtuspõhiseid ettevõtteid, kus töötada ja osaleda. Ühistu, see on südametunnistusega kapitalism. Raha liigub tagasi nende inimeste kätte, kes tööd teevad, mitte kuskile kaugele, aktsionäridele.
Äri – olgu kasvõi ühistuline – ei ole praegu kõige moekam asi maailmas, paljude noorte seas on moodsam olla hoopis antikapitalist. Miks me sellisesse olukorda oleme jõudnud ja mis väljapääsu te siit näete?
Arvan, et traditsiooniliste ettevõtete kuvand on muutunud negatiivseks, sest inimesed näevad, et see on nö „väljapigistamise majandus“ (extraction capitalism – toim). Nad võtavad välja nii palju, annavad tagasi nii vähe, neil puudub keskkonnateadlikkus ja hoiak, et kõik peavad võitma. Arvan, et seetõttu mässavad ka paljud noored traditsiooniliste ärimudelite vastu. Aga ühistutes on selline „kõik võidavad“ hoiak valitsev, oleme selles vallas tugevad tasakaalu loojad. Me anname ärile mastaapi, loobumata iga üksiku ettevõtja autonoomiast, isetegutsemise võimest. Arvan, et see on see, mida paljud inimesed vajavad. Väikestel äridel on täna, globaalsete tehnoloogiate, üleilmse kapitalismi ajastul, arenguks vaja mastaapi, skaleeritavust. Üksikisikutel on seda väga raske saavutada, aga ühistud saavad siinkohal aidata. Ma arvan isegi, et see on ainus ärimudel, mis seda pakub.
Mis te arvate, mis ühistulist ärimudelit tulevikus ees ootab? Mida muudab tehnoloogia areng, uued majandusharud?
Ma arvan, et ühistutegevus hakkab kasvama üha kiiremas tempos. Maailma olulisimate tööstusriikide ja areneva majandusega riikide foorumil G20 osalevad – juba 2014 aastast – ka ühistute esindajad. Just selleks, et G20 ministrid ja otsustajad teaksid, kuidas ühistuline tegevus toetab demokraatiat ja moraalset riigivalitsemist. G20 liidrid juba mõistavad, et praegused süsteemid ei toimi hästi kõigi jaoks – ebavõrdsus kasvab ju kogu maailmas kiiremini kui eales varem. Arvan, et kogu maailm peab otsima uut mudelit, mis toimiks, ja ühistud sobivad selle mudeli osaks. Platvormiühistud, mille aluseks on tehnoloogia, levivad üha laiemalt. Need kasvavad kõikjal maailmas – tehnoloogia kuulub kasutajatele, mitte kolmandale osapoolele, kes võtavad endale tohutu raha, andmata tegelikult palju vastu. Seega arvan, et ühistud hakkavad mängima suuremat rolli meie ühiskonnas üle maailma. Arvan, et „kooperatiiv“ ja „ühistu“ on suuresti valesti mõistetud sõnad. Kui oleks minu teha, loobuksin üldse sõna „kooperatiiv“ kasutamisest, juurutaksin käibesse näiteks väljendi „jagatud omandiga ärimudel.“ Sõna „kooperatiiv“ kannab endas inimeste enda antud tähendusi, seda seostatakse vahel asjadega, mida see nüüdisajal enam ei tähenda, see oleks nagu vähem äri, kui muud ettevõtlusvormid. Tegelikkuses on ühistuline või siis „jagatud omandiga äri“ vägagi ettevõtlik, vägagi võistlushimuline.
Olete tegutsenud äris pöördelisel ajajärgul. Kas saaksite välja tuua midagi, mis on viimaste kümnendite jooksul inimeste tarbimiskäitumises muutunud? Kuidas inimesed otsustavad – kas osta või mitte osta?
Esiteks on tarbijad nüüdisajal ärkvel 24/7. Kui nad tahavad kell üks öösel osta, siis tuleb seda tahtmist arvestada. Seega peab iga äri ja organisatsioon olema kättesaadav 24/7.
Teiseks, täna usaldavad tarbijad teisi inimesi rohkem kui ettevõtteid. Nad usaldavad tundmatute inimeste soovitusi internetis, nad usaldavad oma sõpru ja teisi inimesi palju rohkem kui firmasid. Tänapäeval pole traditsioonilisel reklaamil enam nii suurt tähendust kui varem, sest valitseb tuntav usalduse puudus.USA-s on korraldatud üks uuring, millest nähtus jämedalt öeldes, et valitsusel usaldustase on väga madal, kongressil samuti. Suuri ettevõtteid usaldas umbes 24% vastanuist, mis on samuti väga madal. Kirikut usaldab agaumbes 50% vastanuist ja ühistud – 70%. Nii et ühistud olid kõrgeima usaldustasemega äriorganisatsioonid.
Mis nõu annaksite inimesele, kes on alustamas oma esimese ettevõttega?
Iga äri edu seisab neljal sambal: idee, meeskond, rahastus ja ajastus. Kõige kriitilisema tähtsusega on meeskond. Kõik sõltub inimestest. Kõik. Peate mõistma, kuidas leida parimaid inimesi, kuidas hoida enda juures parimaid inimesi, kuidas hoolitseda igaühe eest eraldi. Kõik sõltub inimestest. See on endiselt tõsi ka meie praeguses, tehnoloogialummuses maailmas.
Kui ümbritsete end suurepäraste inimestega ja hoolitsete nende eest, kohtlete neid isiksustena, siis arendate hea meeskonna. Kui hoolite ainult tulemusest või ainult tehnoloogiast, ei saavuta te lõpuks edu. Kui peaksin valima midagi, mida tuleks ülikoolides rohkem õpetada, siis oleks see oskus leida suurepäraseid inimesi.
Iga kord, kui palkate kedagi ja töösuhe ei toimi, valmistab see valu nii teile kui ka töötajale. Töösuhe peab olema kahepoolne pühendumus. Soovite, et inimesed saavutaksid oma parima võimaliku tulemuse, et inimesed tahaksid koos teie äriga areneda.
Seega – palgake aeglaselt ja vallandage kiiresti. Peate kulutama aega, et mõista, keda te palkate, millised on nende väärtused, kuhu nad soovivad areneda näiteks viie aasta pärast. Kui inimesed mõistavad teie firma missiooni, jäävad nad teie juurde kauemaks.
Vaadates tagasi oma karjäärile, kas saaksite välja tuua ühe kogemuse, mis kujundas teie vaateid ärile, andis moel või teisel uue suuna?
Neid oli mitu. Esiteks, kui veetsin terve päeva toonase suure rauakaupluste ühistu TrueValue tegevjuhiga. See oli esimene arusaam ärimudelist.
Teiseks, aeg, mil väga noorena oleksin peaaegu oma perefirmast pankrotti ajanud. Olin 28-aastane ja äri kasvas liiga kiiresti. Ma ei saanud aru, et on asju, millest ma ei saa aru. Kõige rohkem õpid elu raskeimatel aegadel. Sa ei õpi tegelikult nii palju, kui sul läheb hästi. Kui olin nii lähedal ettevõtte kaotamisele, sain väga kiiresti hulga raskeid õppetunde.
Kui saate õppida iga kord, kui teete vea, on see võimalus areneda.
Howard Brodsky
Brodsky on USA ärimees, ettevõtte CCA Global Partners üks asutajaid ja pikaajaline tegevjuht. CCA Global Partners on üks USA suurimaid jaemüügiettevõtteid, mis toimib jagatud omandi põhimõttel. Firma tegutseb 14 erinevas ärisuunas, ettevõtete kombineeritud käive on enam kui 10 miljardit USA dollarit. Peale selle on Brodsky üleilmselt tunnustatud ühistutegelane, jagatud omandiga ärimudeli eestkõneleja.
