Ettevõtlus
3 min lugemine
Järjest suurema hulga ettevõtete jaoks on oluline nende tegevuse keskkonnasõbralikkus, mille juures mängib suurt rolli teenuste ja tootmisprotsesside digitaliseerumine, kirjutab Telia Eesti ärikliendiüksuse juht Holger Haljand.
Keskkonnasäästlikkus ja kliimaneutraalsuse saavutamine on aina tähtsamad märksõnad nii ettevõtete kui ka toodete ja teenuste tarbijate jaoks. Jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku majandamise juures on väga oluline roll digitaliseerumisel, mis esialgu võib tähendada ettevõtete jaoks küll lisainvesteeringuid, kuid pikas perspektiivis on seeläbi võimalik tõsta tootlikkust ja muuta toormekasutust efektiivsemaks, samal ajal parandades ka üldjuhtimist ja suurendades inimeste teadlikkust keskkonnaküsimuste osas.
Kui digitaliseerumine tundub esmapilgul olevat miski, mis seondub eelkõige tehnoloogiasektoriga, siis tegelikult puudutab see kõiki ettevõtlusvaldkondi ning kiiresti kasvava keskkonnateadlikkuse olukorras ei saa ühegi ettevõtte esindajad sellest mööda vaadata. Euroopal on teatavasti ambitsioonikad kliimaeesmärgid ning nende saavutamiseks saavad kõigi sektorite esindajad kaasa aidata läbi jätkuva digitaliseerimise, seadmete taaskasutuse, serveriparkide taastuvenergiale üleviimise, tarkvara energiatarbimise vähendamise ja palju muu.
Uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, 5G, blokiahela tehnoloogia ja muud nutikad lahendused on vägagi tõhusad inimtegevuse kliimavaenulikkuse vähendamisel. Reeglina on uus tehnoloogia keskkonnasõbralikum. Näiteks kui 1kWh energiaga saab 4G võrgus alla laadida 300 HD kvaliteedis video, siis 5G võrgus saab sama energiakuluga alla laadida 5000 UHD video.
Kasu lõikavad väga erinevad valdkonnad
Põllumajanduse lähitulevikus sõidavad ringi iseliikuvad traktorid ja kombainid justkui hiiglaslikud robotmuruniidukid. Tehisintelligentsed seadmed teavad, kui palju on vaja anda taimedele toitaineid ja vett ning köögivili jõuab tarbijani kiiremini ja veelgi värskema ja kvaliteetsemana, sest logistikahelad ja tarbimisvajadused on filigraanse täpsusega välja arvutatud.
Tööstused on üks suur sektor, kus digitaliseerumine toob kasu peamiselt parema toorme- ja energiakasutuse ning tegevuse suurema läbipaistvuse kaudu. Samuti on digikanalite ja parema andmekogumise kaudu võimalik saada pidevat tagasisidet oma tegevusele ning seeläbi muuta tootmis- ja müügiprotsessid veelgi efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks.
Digitaliseerimise abil saab veelgi tõhusamalt jälgida tootmisprotsesside turvalisust, mis näiteks keemia- või energiatööstuses on eluliselt tähtis. Võimekus ette näha mingeid probleeme ja need riskid juba varakult kõrvaldada on nutikate seadmete üks suur väärtusi. Nii jäävad toimumata suured keskkonnasaasted ja töötajate tervise ohustamine. Tehisintellekt suudab leida suurandmeid analüüsides mustreid, mis viitavad mingi õnnetuse toimumise tõenäosusele ning samal ajal see tõenäosus nullida.
Suurandmed aitavad kaasa parema elukeskkonna loomisele
Olukorras, kus järjest enam inimesi elab linnades, on nutikad seadmed abiks inimeste elukeskkonna ja tervise parandamisel, sest annavad nt märku õhu- ja helireostusest. Suurandmete analüüs loob aga võimaluse luua erinevate elukeskkondade jaoks rätsepalahendusi.
Üks näide sellisest targast andmete kasutamisest transpordisektoris on Helsingi metroo arendus. Espoo-Helsingi metrooliini kasutab igapäevaselt enam kui 700 000 reisijat. Reisijate paremaks teenindamiseks investeeris Helsingi transpordiamet metrooliini pikendamisesse 1,2 miljardit eurot, rajades Länsimetro-nimelise pikenduse, mille valmides tuli rajada metroo sõlmpunktidesse bussipeatused, arvestades reisijate vajadusi. Selleks, et valida bussipeatuste jaoks sobivaim asukoht, vajas Helsingi transpordiamet andmeid. Siinkohal kasutati Telia Crowd Insights anonümiseeritud mobiilivõrgu andmeid, mis analüüsivad inimhulkade liikumist konkreetsel ajahetkel. Nii sai Helsingi transpordiamet selge ülevaate reisijate olemasolevast bussiteenuse kasutusest, mis andis ametile bussiühenduste muutmiseks vajalikud alusandmed. Lisaks sai transpordiamet kohe pärast uute teenuste avamist võimaluse jälgida, kuidas muutusid reisijate liikumismustrid.
Nende andmete põhjal oli võimalik mõõta ka metrooliini pikendusega kaasnevat keskkonnamõju. Andmed näitasid, et metrooliini pikendamine vähendas Espoo ja Helsingi vahelist autoliikust 8% võrra, mis omakorda tõi kaasa süsinikemisioonide vähenemise 13 tonni võrra päevas.
Anonümiseeritud andmeid on sarnastel eesmärkidel kasutatud ka Eestis ning näitena võib tuua eduka Targa Linna projekti Tartus.
Mis saab kasutuses olnud seadmetest?
Üks oluline küsimus jätkuva tehnoloogilise arengu ja digitaliseerumise juures on suurem seadmete hulk, mis tekitab aina suurema hulga elektroonilisi jäätmeid. Me kõik kasutame erinevaid seadmeid, nutitelefonidest pesumasinate ja autodeni ning kindlasti oleme ka kõik märganud, et viimase paari aastakümnega on nende seadmete eluiga märgatavalt lühenenud. See on aga kaasa toonud suure probleemi aina kasvavate jäätmete näol. Mullu juunis avaldatud ÜRO elektroonikajäätmete iga-aastane monitooring näitas uut rekordit selles vallas. 2019. aastal tekkis maailmas 53,6 miljonit tonni selliseid jäätmeid, see hulk on vaid viie aastaga kasvanud 21 protsendi võrra.
Kõige lihtsam näide seadmetest, mida pea kõik oma töös kasutame on arvuti. Uus äriklassi arvuti on töös esimese kasutaja käes keskmiselt 3–4 aastat. Kas peale seda muutub see kasutuskõlbmatuks? Kindlasti mitte. Paljud koolid, lasteaiad ja sihtautused ja muud organisatsioonid ning ka erakasutajad on huvitatud töökindlatest kasutatud seadmetest. Taaskasutatuna leiab see rakendust veel vähemalt 3–4 aastat.
Skandinaavias umbes pooled ettevõtted eelistavad oma arvutiparki hoopis rentida. Lisaks sellele, et seadmete rentimine on reeglina kuluefektiivsem, pikendab selline lähenemine seadmete eluiga vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale. Ka Eestis sellise lahenduse populaarsus järjest kasvab.
Tegelikult saaks äravisatud seadmete mitmeid osi senisest rohkem kasutada või lausa terve seade ära remontida ja uuesti kasutusse anda. Mõnel puhul raskendab seda seadusandlik foon, sest osade ettevõtete tehnoloogiat pole lubatud teiste seadmete parandamiseks kasutada. Tihti aga jääb seadmete parandamine ja taaskasutamine pigem oskuste ja ka suhtumise taha. Samas on seadmete parandamine ja uuesti ringlusse laskmine kasulik mitmel viisil: see on keskkonnasõbralik, loob töökohti ning aitab inimestel raha säästa, sest kasutatud seadme ostmine või rentimine on soodsama hinnaga kui uue hankimine.
Esialgne kulu toob lõpuks tulu
Kokkuvõttes pole oma toodete ja teenuste digitaliseerimine sugugi ainult tehnoloogiasektori mure või südameasi. Keskkonnale mõtlejad ja digitaalsed liidrid ei tohiks jääda eraldi tegutsema, nagu see praegu kahjuks paljuski on.
Kõik sektorid saavad siin oma panuse anda ja paraku on suure tõenäosusega ka nii, et kes uute tehnoloogiate kaasamisega oma ettevõtte tegevusse kaasa ei lähe, see võib rongist üldse maha jääda. Oma ettevõttes kasutavate tehnoloogiate pidev uuendamine on aja nõue ja kuigi see tähendab esialgu investeeringuid, tugevdab see pikas perspektiivis ettevõtte konkurentsivõimet ning seeläbi ka kasumlikkust. Seega pole jutt rohepöördele kaasa aitamisest läbi digitaliseerumise vaid keskkonnaaktivistide huvides, vaid toob kasu meile kõigile.
