Catlyn Kirna: Noored internetis – kas on probleem või ei ole?

Tänapäeval veedab keskmine inimene internetis väga palju aega – kes arvutis, kes konsoolis, kes nutitelefonis. CGI Eesti küberturvalisuse konsultant Catlyn Kirna räägib, millised on tänapäeva ohud internetis ning kuidas lapsevanemad saavad oma lapsi selles toetada.

Noorte internetikäitumine erineb palju täiskasvanutest ja sõltub vanusest. Peamiselt tehakse kolme asja: suheldakse, vaadatakse, mängitakse. Noored eelkõige suhtlevad oma sõpradega läbi nende kanalite, mis meeldib (näiteks WhatsApp, Discord, Messenger), helistatakse väga vähe ja peamine on kirjalik suhtlus. Noored kasutavad ka sotsiaalmeediat, kuid peamiselt teisi kanaleid, kui täiskasvanud – Facebookis ei käi keegi! Palju vaadatakse YouTube’ist videoid, aga hetke kõige popim infoallikas on TikTok. Sealsed lühikesed videod võivad olla huvitavad ja asjalikud, vahest väga naljakad, aga tihti ka täis valeinfot või lihtsalt väga rumalad.

Oluline osa päevast on ka mängimine. Mängud võivad olla telefonis, arvutis, mängukonsoolides. Neid võib mängida üksi, koos sõpradega või täiesti võõrastega segamini. Mängude trendid tulevad ja lähevad, näiteks mõni aasta tagasi mängisid kõik teismelised Fortnite’i, praegu on see pigem eelteismeliste ja nooremate jaoks.

Tänapäeva ohud ja mured

Internet on eksisteerinud juba pikka aega ja paljud nooremad lapsevanemad ja õpetajad on ise alustanud surfamist teismelisena. Oluline on aga meeles pidada, et internet on viimase kümne aasta jooksul väga palju muutunud. Kõike on palju rohkem ja mured suuremad.

Noorte kiusamine on aja jooksul muutunud märkimisväärselt. Kui kunagi ammu kiusati näiteks koolis ja laps sai kodus rahulikult olla, siis interneti tulekuga liikus kiusamine näiteks klassi listidesse, hiljem sotsiaalmeediasse. Praeguseks on tulnud juurde ka täiesti uus liik – kiusajad ei ole tuttavad. Kui noorel on TikTok, Twitter, Instagram või muu konto, võib sinna tulla kommentaare kellelt iganes. Ka Eestis on viinud võõraste inimeste internetikiusamine traagiliste tagajärgedeni. Uut sorti kiusamisel on ka kaks teistsugust tahku: kiusajad on tihti täiskasvanud inimesed ja kiusamine mõjutab ka kõrvalseisjaid. Kui sulle meeldib näiteks mõni YouTube video ja selle all on mõnitav kommentaar, siis see mõjutab ka sind. Juba algklassilapsed on näinud veebis koledaid asju.

Valeinfo ja jubedused

Internetis levib väga palju infot, mida ei peaks keegi nägema. Esiteks, palju on erinevaid koledusi, näiteks sõjakuritegusid või õnnetuste videoid. Näiteks, paljud praegused teismelised nägid noorena täiesti kogemata mõnda ISISe hukkamisvideot. Lisaks liigub palju valeinfot, nii poliitilist kui ka igapäevast. Poliitiline info on ohtlikum eelkõige täiskasvanutele, kuid näiteks lastele on suureks ohuks erinevad „häkkide“ videod, kus õpetatakse mikrolaineahjus muna küpsetama, aga need videod on võltsid – need „häkid“ parimal juhul ei toimi, halvimal juhul on ohtlikud. Oluline on eelkõige nooremate lastega koos vaadata neid huvitavaid videoid ja siis vastavalt juhendama.

Internet on tore asi, kuid muresid on veel palju, mida noored tihti ei oska hinnata. Enamus noori ei räägi täiskasvanuga, kui plaanib mõne internetituttavaga kokku saada. Palju teevad noortega juttu võõrad täiskasvanud, tihti halbadel eesmärkidel. Palju on internetipettusi ning mõned neist on ka legaalsed – näiteks mängude „väikesed“ lisaostud, mis viivad suurte telefoniarveteni. Oluline on lapsi ja noori aidata ja juhendada, isegi kui see tundub alguses keeruline.

Paljude noorte suhtlus ja elu on peaaegu tervenisti veebis. Tasuta ja reklaamivaba küberturvalisuse mäng Spoofy aitab lastel mängides õppida ja areneda ning pöörab laste tähelepanu ohtudele internetis. Mängida saab nii veebis kui ka nutiseadmes ning www.spoofy.ee kodulehelt leiavad vanemad lisamaterjale mängu teemade ja arutelude kohta. Spoofy võimaldab lapsevanemal arutada koos lapsega internetis käitumise üle ning mõelda koos, kuidas olla küberturvalisem.

Soovitused vanemale

• Kõige olulisem on jääda rahulikuks ja olla valmis kuulama. Kui laps või noor tunneb, et ta ei saa abi või saab ainult pahandada, siis ta ei räägi oma probleemidest kuni on liiga hilja.
• Interneti ära võtmine ei ole lahendus – juurdepääs võib olla kasvõi läbi sõbra telefoni.
• Oluline on rääkida ja juhendada – see tundub olevat võltsinfo, see nali on rumal, selliseid sõnumeid ei saadeta.
• Juhendada tasub ka positiivselt – kuidas saab infot kontrollida, kuidas teavitada veebipolitseid jne.
• Telefon, kus laps mängib ei tohiks sisaldada automaatset krediitkaardiinfot. Sellest tuleb vaid pahandust.
• Vaata koos lapsega, mis ta internetis teeb ja tunne huvi, et kellega suhtleb. Kes on krisostomus789? Kas sa tunned teda päriselus?
• Internet ei ole halb, seal tuleb lihtsalt hästi orienteeruda. Tuleb kasuks õppida nii endal kui ka lapsel.