Sekunditega pilt põlevast Estonia teatrist on valmis ehk kuidas võltsinguid ära tunda 

Valeinfo, sealhulgas süvavõltsing, kipub kriiside ja sõdade ajal levima kui kulutuli. Tehisaru genereeritud pildid on aga järjest realistlikumad ning nende eesmärk on teadlikult tekitada tugevaid emotsioone, külvata paanikat või teha kellelegi tahtlikult haiget, selgitas Delfi Meedia faktikontrollimise ja valeinfo reporter Ireene Kilusk. 

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Telia koostöös loodud programmi Digimentorite veebiseminaril tõi Ireene Kilusk näite, kuidas saab tehisintellekti abiga kiiresti valeinfot luua. „Palusin eksperimendi korras tehisarul genereerida pildi Estonia teatri hävimisest. Platvorm ei küsinud, miks mul sellist fotot tarvis on ega blokeerinud minu päringut. Kõigest kümne sekundiga oli mul väga realistlik foto põlevast Estonia teatrist olemas.“

Tema sõnul illustreerib eksperiment üha tõsisemat probleemi. „Süvavõltsingute loomine on muutunud nii lihtsaks, et iga nutitelefoni omanik saab toota sekunditega veenvaid pilte, mis tohutult paanikat tekitavad,“ sõnas ta.

Kiluski sõnul ei piirdu probleem üksnes eksitavate võltspiltide loomisega. „Murettekitav trend on tehisaru kasutamine kiusamise, väljapressimise ja tahtlikult haiget tegemise eesmärgil. Näiteks saab platvormiga Grok kerge vaevaga luua alastipilte naistest ja lastest. Kuigi AI-platvormid väidavad, et generaatoritel on piirangud, saab neist lihtsa vaevaga mööda hiilida,“ selgitas Kilusk.

Ta soovitas igal lapsevanemal sellest teemast avameelselt lapsega rääkida. „Lapsed ei pruugi ise aimatagi, et nende fotodega midagi sellist üldse teha saab. Tuleb rõhutada, et mitte keegi ei tohi neist sellist sisu toota. Samuti tuleb lastele selgitada, et ka eakaaslastest alastipiltide genereerimine on keelatud ja karistatav.“

Oma silm pole enam kuningas

Kiluski sõnul peavad inimesed üha enam harjuma mõttega, et ka oma silmaga nähtud pilti ei saa alati usaldada. Kuigi võluvitsa süvavõltsingute äratundmiseks pole olemas, saab viit praktilist sammu kombineerides enamiku võltsingutest siiski tuvastada.

1. Otsi pisivigu

„Kuuesõrmeliste käte ja moonutatud nägude ajastu on küll läbi saamas, ent tehisaruga genereeritud piltidelt leiab endiselt pisivigu,“ ütles Kilusk. Tema sõnul tasub fotodelt otsida liigset korrapärasust. „Näiteks on autod pildil perfektselt ühes reas, või seisavad eri ajal tehtud võrdluspiltidel samad autod täpselt ühes ja samas kohas. Pole ju loogiline, et ajahüppes on samad autod endiselt samas positsioonis. Kui pildil pikemalt peatuda ja seda suurendada, hakkad märkama imelikke asju.“

2. Otsi vesimärki

Kilusk märkis, et paljud tehisaruplatvormid lisavad genereeritud piltidele ka vesimärgistuse. „See on pisike märge pildil, mis aitab tuvastada, et tegemist on tehisaru loodud sisuga. See on üks esimesi vihjeid, millele tähelepanu pöörata. Ehkki vesimärki saab pildi alt servast välja lõigata, peidetakse üha sagedamini märgid pildi sisse, mida nii lihtsalt eemaldada ei saa.“

3. Tee tagurpidi pildiotsing

Ireene Kiluski sõnul on üks lihtsamaid ja tõhusamaid tööriistu Google Lens, mille kaudu saab kontrollida, kas pilt on varem kusagil ilmunud, kas keegi on sellest juba kirjutanud või kas tegemist on mõne konkreetse tehisaruplatvormi loodud sisuga. „Google tunneb ära enda tehisaruga loodud pildid. See on ka kõige sagedamini kasutatav tööriist ajakirjanike seas ning on kõigile tasuta kättesaadav,“ rõhutas ta. „Kui pilt on ilmunud ainult sotsiaalmeedias ning mitte üheski uudistekanalis, tasub olla eriti kriitiline.“

4. Kontrolli, kas ajakirjandus on sellest kirjutanud

„Kui juhtub midagi nii suurt, et see levib sotsiaalmeedias kulutulena, on ajakirjandus sellest kindlasti juba kirjutanud,“ sõnas Kilusk. Ta soovitas kasutada ka Google Fact Check Explorerit, mille abil saab kiiresti kontrollida, kas mõni faktikontrollile keskendunud väljaanne on väidet või pilti juba kontrollinud.

5. Küsi otse allikalt

Tihti on valeinfo eesmärgiks õõnestada usaldust riigi või mõne olulise organisatsiooni vastu. „Nähes internetis midagi, mis mõjutab tervet ühiskonda, on mõistlik seda uurida teemaga seotud organisatsioonidelt,“ rääkis ta ning lisas, et ministeeriumidel on avalikult üleval infotelefonid ja e-posti aadressid. „Need inimesed ongi seal selleks, et aidata nii meid ajakirjanikke kui ka tavainimesi. Ärge kartke küsida,“ julgustas Kilusk.

Kiluski sõnul on kõige olulisem rusikareegel see, et kui miski tekitab väga tugevat reaktsiooni – olgu selleks viha, hirm, vastikus või kurbus –, tasub korraks aeg maha võtta ja süveneda. „Keegi ongi valeinfo või süvavõltsingu teinud just selleks, et inimesed emotsionaalselt reageeriksid ja sisu kiiresti edasi jagaksid,“ rõhutas Delfi Meedia faktikontrollimise ja valeinfo reporter Ireene Kilusk.

Telia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös loodud programm Digimentorid aitab veebimaailmas juhendada nii lapsi kui ka madalate digipädevustega täiskasvanuid. Programmi raames toimuvad regulaarselt veebiseminarid, mille eesmärk on toetada lapsevanemaid, et nad saaksid oma lastele turvalist digimaailma tutvustada. 

Digimentorite koduleht: https://meedia.ut.ee