Kuigi nii mõnedki noorema põlve inimesed ei pea enam telerit esmatähtsaks ja saavad hakkama ka ilma selleta, on suur ekraan siiski veel enamikes kodudes aukohal.

 

See tähendab, et ühelt poolt telekaid endiselt ostetakse ning teiselt poolt ka arendatakse. Arenduse tulemusi, ehk uusi mudeleid tutvustatakse aga enamasti kevadel ning müüki jõuavad nad suve paiku, umbes täpselt praegusel ajal. Seetõttu ongi sobiv aeg veidi lähemalt käesoleva aasta uudismudelite ning trendidega tutvust teha.

 

Paneel ehk OLED või QLED

 

Endiselt on turul kaks teineteisega konkureerivat paneelitehnoloogiat ehk OLED ja LED LCD.

Teadupärast on OLED LG poolt arendatud ja toodetav ning nende tipptelerites kasutatav paneelitüüp. See, sarnaselt omaaegse plasmaga, suudab iga üksiku piksli tasemel toota oma vajaliku valguse. Ehk igat punktikest ekraanil on võimalik eraldi juhtida ning nii saavutada väga kvaliteetne pilt, kuna siis kui pikslit pole vaja on see lihtsalt kustunud. Lisaks saab OLED ekraani teha väga õhukese ning energiasäästliku.

Kuigi turul on ka teiste tootjate OLED-tüüpi telereid, on nendes kasutatav paneel siiski reeglina ikkagi LG toodetud. Erinevus peitub aga muudes komponentides, nagu protsessorid ning ka pilditöötlustarkvaras.

Kokkuvõtvalt on OLED ekraanid seega väga õhukesed ja head pilti pakkuvad. Lisaks on tuntavalt langenud ka nende hinnad ning tegemist ei ole enam ainult eksklusiivse ja valitud seltskonna jaoks mõeldud tehnikaga.

Miinustena võiks esile tuua endiselt pisut väiksema heledustugevuse ning mõningase pildi sissepõlemise probleemi. See viimane tähendab seda, et olukorras, kus ekraanil kuvatakse pikemat aega ühte ja sama staatilist pilti, jääbki kujutis alatiseks ekraanile õrnalt nähtavaks. Ehk OLED-ekraanide puhul peab väga täpselt jälgima nende kasutusala ning koju mõeldud telerit ei saa kasutada näiteks mingi info pidevaks edastamiseks.

Teine peamine ekraanitehnoloogia on aga LED LCD nime kandev ning sõltuvalt tootjast võib see kanda QLEDNanoCell või lihtsalt LED TV nime. Sisuliselt on need kõik aga LCD-paneelid, millel on viimastel aastatel kasutatud LED-tüüpi taustavalgustust. See võib olla paigutatud nii ekraani taha, võimaldades nii pilti pisut täpsemalt juhtida ehk valgustada sektorite kaupa ainult vajaminevaid osasid või siis ka selle servadesse.

QLED. Kui enamik tootjatest on tippmudelites kasutusele võtnud OLED-i, siis Samsung ujub vastuvoolu ja on jäänud endiselt LED-taustavalgustusega LCD-ekraanide juurde. Selle asemel on nad oma LCD-ekraanidele lisanud täiendava QD (quantum dot) kihi ning andud neile nime turunduslikuks nimeks QLED. Tänu sellele vahekihile on telerid märkimisväärselt parema värviedastusega ja võrreldes OLED-iga suurema valgustugevusega ehk nende pilt on eredam. Puudub ka pildi sissepõlemise efekt.

 

Trendid

 

Üldiseid trende ja suundumusi vaadates saab öelda, et aktuaalne on suurem-on parem suundumus. Ehk telerid muutuvad aina suuremaks ning 65 tollist ekraani peetakse juba pigem tavaliseks ja mitte enam hiiglaslikuks. Põhiraskus on aga 55 tolliste ekraanide kanda. Samamoodi on uueks normaalsuseks saanud UHD ehk 4K resolutsioon. Teisisõnu on valdav osa uutest teleritest Ultra HD (3840 x 2160) resolutsiooniga. Loomulikult tähendab see kvaliteetsemat pilti, kuid teisalt oleme taas olukorras, kus telekanalid on üks samm maas. Ehk seal on alles lõppemas üleminek Full HD formaadile.

Veel võib öelda, et enamikes telerites on olemas ka mingil kujul Smart-TV funktsionaalsus. Seega saab telerid juhtmevabalt internetti ühendada, neisse rakendusi paigaldada ning ekraane üle õhu telefoniga siduda. Üha tähtsam on ka YouTube’i, Netflixi ja muude voogedastuse keskkondade olemasolu. Lisaks on mitmed telerid nüüd saanud oskuse ühilduda Apple toodetega ehk tingimata ei ole enam vaja Apple TV nimelist lisaseadet.

Tarkvarana on kasutusel kas Android TV või siis tootjate endi loodud platvormid. Samsungil näiteks kannab see nime Tizen, LG-l aga WebOS TV. Kallima otsa aparaatidesse on jõudnud ka Alexa ja Google hääle abil juhitavad assistendid, kuid Eesti kontekstis on nende kasutamine pisut raskendatud.

 

Samsung

 

Samsungi selle aastased ekraanid kannavad tähist TU või Q, ehk jätkatud on tipp- ja tavaseeriate eristamisega. Seega nii-öelda tavapärasemate LED telerite puhul on RU-st saanud TU ning nagu ikka on suurem number parem. Näiteks TU8502.

Tippmudelite nimetusest leiame aga viite QLED-tehnoloogiale Q-tähe, millele on käesoleval aastal siis lisatud T täht. Tippmudelid on seega näiteks Q90T ja Q80T. Nagu eeldada võib on QLED ekraanide puhul tegemist lipulaevadega ning tavapärasest suuremat rõhku on pandud ka telerite enda disainile. Nii on nende raam nüüd veelgi õhem ning iga külje pealt on koheselt aru saada, et tegemist on Premium tootega.

 

 

Huvitava arenguna ei ole enam osadel Q seeria teleritel „aju“ ekraanist eraldi, samas kui teistel jällegi on. Samas aga ei ole need ekraanid, millel on eraldi karp suudetud ära kaotada, teistest kuidagi paksemad. Iseenesest tähendab muidu eraldi “aju”, ehk one-connect box seda, et kõik ühendused ja arvutustegevused on selle küljes ja ekraanini viib vaid imeõhuke pooleldi läbipaistev kaabel.

 

LG

 

Kui rääkida Samsungist, ei saa kuidagi mööda ka LG-st. Nagu varasemalt mainitud, on see tootja oma tippseadmetes läinud OLED-i teed. Seega on kõik selle tootja lipulaevad OLED telerid. 2020 aasta mudelid tunneb nende seast ära X tähe järgi. Näiteks BX ja CX seeriad. See, et tegemist  on OLED-iga, on nüüd ka väga selgeks tehtud, kuna mudelinimesse on see sisse kirjutatud. Näiteks 65OLEDBX. Möödunud aastaga võrreldes on kohendatud disaini ning kasutusele on võetud uus protsessor. Samuti on uuendatud Smart Tv platvormi.

 

Kes aga soovib midagi eksklusiivsemat, leiab LG valikust veel WX ja GX mudelid, mis on loodud asenduseks möödunud aastasele wallpaper seeriale. Need on imeõhukesed (ca pool sentimeetrit), ehk peaaegu paberilaadsed ekraanid, mis kinnitatakse seinale sarnaselt maalidega. Nende all aga asetseb eraldi kõlar.

Pisut realistlikumad ja ka taskukohasemad aga on LED mudelid. Neist omakorda on ülemise otsa aparaadid tähistatud endiselt NanoCelli nimetusega. Näiteks Nano85 ja Nano90. Tava LED-id aga kannavad tähiseid UN ja sellele järgnevat numbrit. Näiteks UN7300 ja nagu ikka, tähendab suurem number paremat mudelit.

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.