Kuigi Sony nutitelefonid ei ole viimasel ajal samasugust edu nautinud nagu näiteks Samsung või Huawei, on neil ikka oma kindel klientuur ning ka uusi mudeleid ilmub pidevalt. Üheks viimaste uudiste seas selle Jaapani tootja portfellis on Xperia 10.

 

Paigutudes hinnaklassi pisut rohkem kui kolmsada eurot, leidub uuel tulijal hulgaliselt konkurente ning kuigi viimased oskavad Sonyst paljusid asju paremini, on omad trumbid ka Xperia 10-l.

 

Dimensioonid

 

Kahtlemata on Xperia peamiseks erisuseks ja müügiargumendiks, võrreldes konkurentidega, ekraan ning aparaadi dimensioonid üldisemalt. Nimelt on tegemist äärmiselt pika, kuid samas kitsa seadmega. See tähendab, et nüüd mahub 6-tollise ekraaniga telefon enamikusse taskutesse ja hoiukohtadesse. Mis sellest, et vahel ülemine osa välja paistma jääb. See on siiski mõnus ja telefon tundub kuidagi pisemana kui ekraani mõõt eeldada lubaks. Sellise pikliku disaini ongi tinginud ekraani 21:9 kuvasuhe ehk nii-öelda kinoformaat. Seega saab nüüd telefonist filme vaadata nii, et pilt täidab kogu ekraani. Paraku aga on sellel disainil ka omad miinused ehk ei ole head ilma halvata. Seega on idee kui selline iseenesest päris hea, kuid teostus vajab mõnes kohas veel mõningast parandamist.

 

Ekraan

 

Kõigepealt ekraanist. Numbrites väljendatuna on sel 2520 x 1080 pikslit ning neid mahub ruuttollile 457. Olemas on ka HDR tugi ehk must on mustem ja valge valgem. Samas aga ei täida ekraan ise mõningase üllatusena ja viimase aja moele kohaselt enamikku seadme esiküljest. Ehk teisisõnu on telefoni ülaosas, seal kus ekraan lõpeb, üsna lai serv.

 

 

Seega, ühelt poolt ei ole Xperia puhul vaja olnud otsustada esikaamera paigutamisel kas kulmu või mõne muu lahenduse kasuks, kuna ruumi kaamera jaoks on piisavalt. Teiselt poolt aga jääb nii ekraani ühte serva ikkagi must ala ehk miski, millest konkurendid on juba lahti saanud. Lisaks on selle tulemusena pildi formaat küll kinolik ehk ilma mustade äärteta, kuid samas on äär nüüd lihtsalt füüsiline. Pisut küsitav on ka kõlarite paigutus. Olgugi et ülaosas paikneval serval on piisavalt ruumi korraliku kuulari/kõlari jaoks, ei tule sealt videote vaatamisel piuksugi. Nii et heli esitavad vaid seadme alaosas paiknevad kõlarid, ning olgugi et stereos, oleks siiski parem, kui heli kostaks mõlemalt poolt ekraani. Teisalt aga leiab seadmelt vana tuttava kõrvaklapipesa ning nii laheneb heli probleem kiirelt.

 

Korpus

 

Üsna mõnus, ning konkurentide plastist telefonidele vahelduseks, on seadme mati viimistlusega metallist valmistatud korpus. See ei ole väga libe ning istub tänu eelmainitud dimensioonidele väga hästi käes. Veidi harjumatu on aga nuppude paigutus. Nimelt on küljel asuvad helitugevuse reguleerimise nupud liigutatud telefoni alumisse ossa. Kõige käepärasem see ei ole ja neile pihta saamine nõuab mõningast pusimist. Uudisena ei ole ka sõrmejäljelugeja enam integreeritud sisselülitamisnuppu, vaid asub nüüd täiesti eraldi. Sonyle kohaselt on see küll endiselt küljel ja enam-vähem samas paigas, kus varasematelgi mudelitel. Lisaks töötab lugeja väga kiirelt ja telefon saab liigse vaevata avatud. Seega, kuigi korpus on iseenesest kena ja kvaliteetne, saaks kasutusmugavuse poole pealt tsipa paremini. Peale selle ei ole telefon enam kahjuks ka veekindel.

 

Kaamera

 

Pildistamise tarbeks on seadmel kahe objektiiviga kaamera, millel on megapiksleid vastavalt 13 ja 5. Koos toimetades suudavad objektiivid jäädvustada üsna normaalse kvaliteediga fotosid ning puudu ei ole ka uduse tausta ehk bokeh-efekti võimekus. Samas aga peaks tulenevalt telefoni hinnaklassist arvestama, et päris lipulaevade tasemel fotod ei ole ning eriti pimedas või muudes rasketes oludes kipuvad pildid vahel liiga pimedad või ebateravad olema. Aga veel kord, kui valgust jätkub ja käsi on kindel, teeb kaamera fotosid, mis on tavakasutajale piisava kvaliteediga.

 

Tehnika

 

Kuna tegemist on keskklassi seadmega, ei ole kasutusel kõige võimsamad ning kiiremad komponendid, kuid 3 GB põhimälu ning kaheksat tuuma omav Snapdragon 630 protsessor saavad erinevate protsesside jooksutamisega siiski kenasti hakkama. Vaid vahel harva on telefon pisut aeglane ja võtab väikese mõttepausi, enne kui antud käsklused täidab. Kuid vähemalt uue telefoni puhul, kus rakendusi ja pilte veel vähe, ei muutu see häirivaks. Sisseehitatud mälumahuks on telefonil 64 GB ning sellele saab lisada kuni 512 GB mälukaardi. Akusse mahub energiat 2870 milliamprit ning see kestab probleemideta ühe täistööpäeva. Tarkvara poole pealt on kasutusel Android 9, mis on kastetud Sony kastmesse. Üldiselt näeb telefon kena välja ja on mugav kasutada. Uudseks lahenduseks on ekraani paremas servas asuv piirkond, kuhu kaks korda toksates kuvatakse hiljuti kasutatud rakendused. Ehk midagi sarnast Samsungi edge-paneelidele. Sealt viibates aga liigutakse näiteks internetis olles eelmisele leheküljele.

 

Kokkuvõtteks

 

Sony Xperia 10 olemust kokku võttes võib öelda, et tegemist on just füüsilise poole pealt väga omapärase seadmega, mis muidu ühesuguste nutitelefonide maailmas silma paistab. Muidugi on sellel omapäral ka väike hind ning seda siis kasutusmugavuse näol. Kuid küllap on see rohkem harjumuse asi ja pikapeale saab telefoni kasutamine käppa. Muu tehnika poolest aga on tegemist keskklassi aparaadiga, mille võimsus on täiesti piisav, et igapäevased toimetused tehtud saaks.