Roheline mõtteviis
8 min lugemine
Kõik algas ühel reede õhtul. Uksekell helises ja kui ukse avasin, seisis ukse taga kaunis Jaapani neiu. Tema pilgus oli siiras uudishimu. Peaaegu sosinal ütles ta, et on kuulnud Eestimaast kui metsade, rabade ja järvede maast. Ta tahtis seda näha oma silmaga – mitte läbi Tallinna vanalinna akende, vaid päriselt, nii nagu see on.
Laupäeva hommikul veereme Peetrist teele. Meie rännukaaslaseks oli 2026. aasta Subaru Solterra Touring+. Vabaduse puiesteed mööda kulgedes täidab salongi Unenäopüüdjate „Lõpp-peatust“. Koolivenna Allan Vainola hääl kõlab läbi Harman-Kardoni 11 kõlariga helisüsteemi nii vahetult, nagu istuks ta meiega samas autos:
“Bussid pööravad siit tagasi
rohu sisse kaovad tänavad
minna pole enam kuhug
ent taevas on sinine, sinine.”
Ja meil on kindel plaan minna sealt edasi, kus bussid juba tagasi pööravad ning teed muutuvad lumisteks ning jäisteks.
Linnakiirusel valitseb kabiinis peaaegu täielik vaikus. Kõige rohkem võlub meid aga Solterra hoolivus: automaatne istmete ja rooli soojendus hakkas tööle just siis, kui seda vaja oli, mähkides meid mõnusasse soojusse, samal ajal kui väljas valitseb märtsile omane niiske külm ning kraadiklaas näitab veel numbreid miinusmärgiga. Ja läbi panoraamkatuse hakkab sisse piiluma päike.
Padise kanti jõudes jääb neiu pilk äkitselt peatuma millelgi ootamatul. Tärkava metsa ja paekiviseinte keskel kõrgub Kalju-lava.
„Miks on keset metsa lava ja istekohad?“ küsib ta siira imestusega. Selgitan, et eestlased ongi selline imelik metsarahvas. Suviti kogunetakse just sellistesse varjulistesse paikadesse, et mändide all muusikat koos kuulata ja õhtuid heade ansamblite seltsis veeta.
Tänavjärve poole suundudes lülitan sisse X-Mode’i. Auto liigub hääletult läbi sügava lume ja jäiste roobaste. Mudeli uuendusena on lisandunud varustusse Grip Control 2.0, mis oma olemuselt on maastikuraja püsikiirushoidja. Püsikkiiruse saab valida 4 km/h kuni 11 km/h vahel ning juhi hooleks jääb vaid rooli abil suunda korrigeerida.
Järve ääres avaneb pilt, mis paneb korraks vaikima. Neiu näeb esimest korda Eesti raba selle kõige ehedamas vormis – jääs veepiiri ja parklas seisva Volvo taga haagisel saunast tõusvat suitsu, mis tema jaoks näib kui stseen mõnest kaugest ja eksootilisest filmist.
Kõige lummavam osa teekonnast ootab meid aga Põõsaspea neeme poole sõites. Tee viib läbi metsade, mis on sirgunud kunagise merepõhja peale. Seal, kus aastatuhandeid tagasi rullisid lained, kasvavad nüüd ürgsete luidete peal männid. Sellel maastikul sõitmine on omamoodi elamus – tee lookleb üle liivaste küngaste ja läbi tiheda metsa, ent Subaru teeb oma tööd näilise kergusega. Me ei kuule mootori pingutust, vaid tunneme üksnes auto kindlat nelja ratta veojõudu, mis kannab meid sujuvalt läbi künkliku ning kohati veel jäise metsavahe ranna poole.
Lõpuks jõudsime Põõsaspea neemele. Vaatepilt võtab hetkeks sõnatuks. Meri on kalda ääres paksus rüsijääs, kuid kaugemal sätendas juba vaba vesi. Kümned laululuiged annavad päikese käes märku lähenevast kevadest. Neiu seisab vaikides, nautides läbi autoakna ja panoraamkatuse seda valget vaikust ning päikeses sillerdavat jääd. Just sellise hetke nimel olen selle veidi „ebanormaalse“ teekonna ette võtnud – et näidata Jaanani neiule Eesti looduse metsikut ja ehedat ilu.
Tagasiteel, kui intelligentne adaptiivne püsikiirusehoidja meid sujuvalt läbi Noarootsi kurviliste teede juhib, aeglustades automaatselt kurvides isegi 75 km/h peale. Siinkohal pean kiitma Subaru juhiabilisi, sest selline sujuv pidurdamine püsikiirusega kurvi sisenedes, on ka mulle suureks üllatuseks.
Kavatseme teha lõunapausi Roosta puhkemaja juures, seal tervitab meid vaid 22 kW aeglane laadija. Meie aga tahame näha Solterra tõelist võimekust. Siin tekib esimene tõrge – Subaru navigaator ei suuda pakkuda elektriauto laadijaid, mille nimes oleks Alexela või Enefit.
Appi tulib Waze, mis juhatab meid Riisipere Alexelasse. See osutub õigeks otsuseks. Niipea kui püstoli autosse ühendasime, näitab Solterra, milleks ta tegelikult võimeline on – tänu uuele akuhaldusele ja eelsoojendusele kerkis laadimiskiirus minutiga 141 kW peale. See on peaaegu nagu tootja poolt lubatud 150 kW. Kiirpeatus 15 minutit – turgutav kohv ning värsked wrapid – ning Solterra on ammutanud piisavalt energiat, et meid taas hääletult kodu poole kanda.
Leia ekraanilt kirje Riisipere või Alexela! Ilmselt oleks abi, kui auto navisüsteem saab HERE kaardi uuendused. Maps Update valik on menüüs küll olemas, kuid vajutus sellele soovitab pöörduda autoesindusse.
Kokkuvõte
Uuenenud Subaru Solterra Touring+ ei ole lihtsalt elektriline linnamaastur, vaid vaikne rännukaaslane neile, kes otsivad seiklusi ega pelga keerata maanteel metsateele. See on Subaru oma ehtsas olemuses – kaks elektrimootorit ja nelikvedu, mis pakuvad juhile kindlust – olgu ees jäised metsateed, sügav lumi või looklevad külateed.
See on auto, mis ei püüa juhti numbritega rabada, ent just numbrid kinnitavad, et tunnetus rooli taga ei peta.
Enam kui 350 kilomeetri pikkusel testsõidul kujunes keskmiseks energiakuluks 21,0 kWh / 100 km. Arvestades, et see teekond hõlmas linnasõitu, maanteed, jäiseid metsateid ning ka teadlikku maastikusõidu katsetamist XMode ja Grip Controli toel, on tegu väga korraliku ja säästliku tulemusega. See jääb mõistlikku kaugusse tootja WLTP kombineeritud keskmisest, mis Solterra Touring+ puhul on ligikaudu 14,6 kWh / 100 km ideaalsetes testtingimustes. Ringreis ümber Läänemaa paari plusskraadi ning lume ja jääga on kaugel ideaalsetest oludest.
Veelgi kõnekam on aga linnasõit. Rahulikumas tempos ja ühtlasema liiklusvooga õnnestus saavutada keskmine energiakulu alla 18 kWh / 100 km – täpsemalt 17,9 kWh / 100 km. See näitab, et Solterra tunneb end linnas sama koduselt kui metsateel ning suudab oma kaalu ja nelikveo kiuste olla üllatavalt ökonoomne.
Autol on pikkust ja laiust parasjagu, ning ka tagaistmel reisijad ei ole jäetud teisejärguliseks – jalaruumi ja õlaruumi on piisavalt ka täiskasvanutele. See on auto, millega saab minna pikemale reisile ilma, et keegi peaks end kokku voltima. Pagasiruum on igapäeva- ja nädalavahetuse vajaduste jaoks täiesti piisav, olgu kaasas matkavarustus, reisikohvrid või lemmikloom turvalises puuris.
Solterra tugevus ei seisne seega üksikutes näitajates, vaid tervikus. See on auto, mis ei sunni juhti pingutama – XMode, nelikvedu ja nutikad abisüsteemid teevad oma tööd vaikselt taustal. Juht saab vaadata aknast välja ja märgata maastikku, mitte tehnoloogiat. Juhiabilised on diskreetsed ega tüüta juhti auto juhtimisel.
Kellele ta sobib?
Solterra sobib inimesele, kes ei otsi adrenaliini, vaid elamust. Seiklejale, kelle jaoks „ebanormaalne“ teekond on parim viis näidata külalisele Eestimaa tõelist palet. See on auto neile, kes tahavad sõita sinna, kus bussid juba tagasi pööravad – ja teha seda rahulikult, soojalt ja hääletult. Solterra ei küsi, miks sa sinna lähed. Ta lihtsalt viib sind kohale.
Subaru Solterra täpsema hinnakirja ning lisavarustusega saab tutvuda Subaru veebilehel.
Plussid
- Nutikas automaatne soojendus
- Mudeliuuendusega kaasnev kiirlaadimine ja suurem sõiduulatus
- Võimekus maastikul ja ülim vaikus linnas
- Salongi temperatuuri reguleerimine nupu abil
Miinused
- Navi vajab kaardiuuendust (Alexela/Enefit/Ignitis puudu)
- Tagaluuk ja tagumine kaamera määrduvad poristel külateedel
