TV ja meelelahutus
3 min lugemine
Nutikellad ja jälgimisrakendused laste turvalisuse tagamiseks on juba aastaid Eestis laialt levinud ja nende populaarsus üha kasvab. Aga alles nüüd ehk aastal 2024 näeme suuremalt väga vajalikku arutelu meedias sellest, kas ja kui eetiline on lapsi turvalisuse sildi all jälgida, kirjutab Telia Eesti andmekaitse valdkonna juht Laura Laid.
Müürilehes ja ERRis ilmunud arvamusloos „Kas sillutame turvalisuse sildi all teed lähisuhtevägivallale?“ juhib autor Mona Sõukand tähelepanu teemale laste õiguste vaatevinklist.
Telia müüb samuti lastele nutikellasid koos vastava paketiga ja me pakume ka turvalisuse rakendust SAFE, mis võimaldab lisaks turvafiltritele ja viirusekaitsele reguleerida kasutaja külastatavaid lehekülgi ja veebis veedetud aega.
Nende teenuste peamine eesmärk on pakkuda turvatunnet, et laps jõuab planeeritud asukohta, saab vanematega igal ajal ühendust võtta ja abi paluda. On ju vanematel ometi kohustus tagada laste turvalisus ja heaolu. Kui palju lapsed asju unustavad ja kaotavad, teavad kindlasti paljud algklassides käivate laste vanemad. Huvitav, kas on mõnda last, kes pole kunagi oma telefoni ära kaotanud? See on üks paljudest põhjustest, miks lapsele nutikell osta või asukohta tuvastav rakendus alla laadida.
Samuti on veebilehtede külastamise ja rakenduste kasutuspiirangud vajalikud selleks, et laps ei satuks talle mitte-eakohasesse infovoogu ning ei veedaks nutiseadmes liialt aega. Meelerahu ja turvatunde loomine on nende teenuste puhul peamiseks positiivseks argumendiks. Jälgimisrakendustel ja –seadmetel on aga nii positiivsed kui negatiivsed küljed, mida lapsevanemad kindlasti seadet soetades või rakendust paigaldades kaaluma peaksid.
Positiivsete külgedena võiks välja tuua järgnevad argumendid:
- Turvalisus ja meelerahu: lapsevanemal on ülevaade, kus laps on, kui ta üksi ringi liigub. See on eriti vajalik lapse iseseisvumisel kooli alguses, mil lapsed hakkavad omapäi rohkem ringi liikuma. Nii õpib ka laps olema üksi ringi liikudes julgem. Samas võib see kasulik olla ka siis, kui peate üksteist leidma liikumise pealt või suurematel üritustel, kus asukoha seletamine on keeruline.
- Abi hädaolukorras: paljudel lastekelladel on SOS-nupp, mille abil saab vanematele märku anda, kui on mingi suurem mure või vaja kiiresti vanemaid kätte saada.
- Piirad halba sisu: mõned jälgimisrakendused pakuvad ka võimalust jälgida laste veebitegevust, nt piirata teatud lehtede külastamist, rakenduste kasutamist või võõraste numbrite blokeerimist.
- Parem ajaplaneerimine: lälgimisrakendused annavad ülevaate, kui palju aega lapsed on erinevatel veebilehtedel ja rakendustes või millises asukohas kui palju aega veedavad, mis võimaldab paremat aja planeerimist ja ekraaniaja piiramist.
Lisaks on jälgimisrakenduste kasutamisel ka mitmeid negatiivseid külgi:
- Privaatsuse ja turvalisusega seotud riskid: Lastekellad ja jälgimisrakendused koguvad suures koguses andmeid lapse käitumise ja liikumise kohta. Vajalike turvameetmete rakendamata jätmisel võivad vastavad andmed sattuda valedesse kätesse ning ohustada lapse privaatsust ja turvalisust.
- Kontrolli ja usalduse tasakaal: kuigi vanemad võivad püüda kaitsta oma last jälgimise kaudu, võib see kahjustada lapse ja vanema vahelist usaldust, kui jälgimine on pealetükkiv või pidev. Kui laps tunneb, et teda jälgitakse igal sammul, võib see negatiivselt mõjutada tema iseseisvuse ja vastutustunde kujunemist. Lisaks võivad saada nii lapsed kui vanemad jälgimisrakenduste kasutamisel võltsturvatunde. Seadmed ei pruugi alati olla täpsed ja neid ei saa alati lõpuni usaldada.
- Laste vaimne tervis: mõned lapsed võivad tunda stressi ja ärevust, teades, et neid pidevalt jälgitakse. See võib mõjutada nende vaimset ja emotsionaalset heaolu. Selle tulemusel võivad lapsed hakata oma käitumist varjama või muutma, et vältida vanemate jälgimise all olekut, mis võib viia ebaaususe ja varjamise tekkimiseni. See võib omakorda tekitada juurde ohtlike olukordi mida sooviti jälgimisrakenduse kasutamisega vältida.
Euroopas, sealhulgas Eestis, reguleerib meie kõigi isikuandmete töötlemist Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis seab ranged piirangud muuhulgas ka laste andmete töötlemisele. Lapsevanemad, lubades oma lapse andmeid töödelda, peaksid teadma, millist teavet nutikell või rakendus nende lapse kohta kogub, ning veenduma, et andmeid töödeldakse vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
EV lastekaitseseadus § 13 määratleb lapse õiguse privaatsusele: „Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Lapse õigust eraelule ei tohi kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks.“ Samas on ka lapsevanemal seadusest tulenev kohustus tagada lapse turvalisus ja heaolu. Siin justkui need õigused ja kohustused põrkuvad.
Kust jookseb piir, mis on liigne sekkumine, mis võib riivata lapse au ja väärikust ja head mainet ? Seda ei saagi öelda ükski täiskasvanu, vaid laps ise.
Selleks, et teada, mida lapsed üldse teevad ja tunnevad nutimaailmas, oleme Telias aastaid teinud Laste nõuandva paneeli uuringuid. Viimastes uuringutes oli teemaks privaatsus. Kahjuks tuleb välja, et iga neljas laps on kokku puutunud internetis privaatsust riivavate olukordadega. Ühe lapsega kümnest on soovimatult ühendust võtnud mõni võõras täiskasvanu (oluliselt enam tüdrukute seas). Umbes sama palju lapsi on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod või sõnumeid. Kõige rohkem kardavad lapsed kahte asja: et nende paroolid varastatakse või nende kohta jagatakse pilte või videoid ilma nende teadmata.
Kõige eest lapsi kaitsta läbi tehnoloogia pole ilmselgelt võimalik, ükskõik kui tarku rakendusi me arendame. Lõpuks loeb see, kui palju julgeb laps ise otsuseid vastu võtta ja sellest rääkida, kui midagi juhtub ja abi paluda.
Lapsevanemad peaksid teadlikult kaaluma nii positiivseid kui negatiivseid aspekte, et teha informeeritud otsuseid, kuidas jälgida oma laste tegevust nutikellade ja rakenduste kaudu.
Seega enne kui ostad lapsele nutikella või installid ta seadmele mõne muu jälgimisrakenduse:
- Teavitage last oma plaanidest ja kaasake ta reeglite paika panemisel: arutage ja leppige pere internetireeglid kokku koos lapsega, milliseid rakendusi kasutada ja kui pikk on mõistlik ekraaniaeg. Laps peab teadma, mis eesmärgil, kuidas ja millal teda jälgitakse. Vanuse kasvades saab kokkuleppeid muuta. Alates 13 eluaastast on lapsel õigus ise oma sotsiaalmeedia kontosid luua ja hallata. Kokkulepped on iga pere enda teha, siin ei saa anda ühte soovitust, mis sobib kõigile.
- Arutage neil teemadel ka edaspidi: mida vanemaks saavad lapsed, seda suuremat privaatsust nad vajavad ja ihkavad. Seetõttu tuleks jälgimise kokkulepped aeg-ajalt üle vaadata ja vastavalt lapse arengule ka kohandada lapse privaatsust vähem riivavaks.
- Võta aega lapsega suhtlemiseks ja kuulamiseks: lapsed eelistavad kontrollivate rakenduste asemel usalduslikku ja head suhet oma vanematega.
- Valige kasutatavaid seadmeid ja rakendusi hoolikalt: enne ostu tasub uurida erinevate seadmete turvaomadusi ja valida need, mis vastavad kõrgetele standarditele. Oluline on tutvuda seadmete ja rakenduste privaatsustingimustega ning aru saada, kuidas andmeid töödeldakse ja hoitakse.
- Vajalikkus: kasuta jälgimisfunktsioone ainult siis, kui see on tõesti vajalik ja lapsega kokku lepitud (nt lapse turvalisuse tagamiseks teatud olukordades). Väldi lapse pidevat igaks juhuks jälgimist, et säilitada lapse iseseisvus ja tema usaldus sinu vastu.
- Ära süüdista: kui midagi halba on internetis juhtunud, ära süüdista last, ära karista teda topelt telefoni ja ekraaniaja äravõtmisega. Ole toetav, et laps julgeks sulle edaspidi rääkida, kui ta on õnnetu, midagi halba on juhtunud või tal on abi vaja.
Kust saab abi ja infot:
- Laste õigused ja isikuandmete töötlemine AKI
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/laste_oigused_ja_isikuandmete_tootlemine.pdf
- Kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamisest leiate veebilehelt https://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/
- Suurim Julgus leht küberkiusamisest lapsevanematele https://www.suurimjulgus.ee/#lapsevanemale
- Nõu ja abi saab ka tasuta lasteabitelefonilt 116111, veebileht www.lasteabi.ee .
- Nõu ja infot jagavad ka veebikonstaablid Veebipolitseinikud – Politsei- ja Piirivalveamet
Arvamusartikkel avaldus ka Postimehes 10.09.2024: https://arvamus.postimees.ee/8093579/laura-laid-millal-on-laste-jalgimine-nutiseadmes-okei
