Kas veebikaamera kinnikleepimine on ikka hea mõte?

#veebikaamera
2 min lugemine

Seminaridel, kohvikutes ja kontorites näeb üsna tihti sülearvuteid, mille kaamera on kinni kaetud. Olen kord seda pisikese ümmarguse kleepuva märkmepaberiga isegi teinud. Aga leiab ka muid loovaid lahendusi – kleepse, kokkuvolditud visiitkaarte, plaastreid, teibitükke jms.

 

Ükski nimetatud “lahendustest” pole kaasa tulnud uut arvutit ostes ja nii mõnigi näeb sellist kaamera omaalgatuslikku kinnikatmist paranoia ilminguna. Idee, et keegi tahab jubedalt näha just sinu kaamerapilti on natuke nartsissistlik. Aga nii nagu on absurdne kaamerat kinni katta, on absurdne ka see, et see on tegelikult hea mõte.

Veebikaameraid häkitakse – päriselt. Sest häkkida saab põhimõtteliselt kõike. Viimastel aastatel on avalikkuse ette ilmunud lood, kuidas veebikaamerad on nö ülevõetud ja ohvrite teadmata neid jälgitud, kirjutab How-To Geek. Kusjuures tihtipeale tuttavate isikute poolt. Kui sellised olukorrad eskaleeruvad, võidakse järgmise sammuna küsida privaatsete videosalvestite eest juba lunaraha.

Veebikaameratesse sissemurdmised on küllaltki haruldased ja tõenäosus, et keegi just sinu nägu salvestab väga väike. Pigem on tegu printsiibiga. Kaameraid on niigi meie ümber järjest rohkem ja on inimlik ning mõistetav vältida vähemalt mõne neist enda poole vaatamist. Isegi Mark Zuckerberg pani teibi oma arvuti kaamerasilma ette.

Ahjaa, õnneks on lisaks nätsule ja riidetükile ka spetsiaalseid lahendusi veebikaamera katmiseks. Nende boonuseks on võimalus vastavalt tujule kate ette tõmmata või eest ära – justnagu kardinaid. Turvalisusele aitab muidugi kaasa ka viirusetõrje tarkvara olemasolu ja see, kui olla kaamera ees võimalikult “igav”.

Nii et kui kaamera katmine tekitab natuke tobeda tunde, siis ära muretse. Pigem tobe ja turvaline kui vastupidi.

 

 

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.