Ettevõtlus
2 min lugemine
Värskes „Digitunni“ saates arutleti koos Green IT juhatuse esimehe Asko Pukiga, miks maailm on taas jõudnud kiibikriisi lävele ja mida see tähendab nii ettevõtetele kui ka tavakasutajatele.
Kui varasem kiibipuudus oli seotud pandeemia ja tarneahelate katkemisega, siis seekordne kriis on teistsugune. Selle peamine vedur on tehisintellekti plahvatuslik areng.
Globaalne võidujooks tehisintellekti arendamisel on toonud kaasa massiivsed investeeringud andmekeskustesse. Need omakorda vajavad tohutul hulgal kiipe ja see eeldab mälukiipide suuremat tootmisvõimsust. Tulemuseks on olukord, kus suur osa maailma kiibitootmisest on juba ette ära broneeritud. Hinnanguliselt läheb kuni 70% mälukiipide tootmisvõimsusest AI-sektorisse.
Seetõttu jääb vähem ressurssi ülejäänud turule – alates sülearvutitest ja telefonidest kuni ruuterite ja võrguseadmeteni. Juba lähikuudel võib see tähendada pikemaid tarneaegu ja kõrgemaid hindu.
Kas osta või oodata?
Üks saate keskseid küsimusi oli, kas seadmed tasub osta kohe või oodata. Ühtset vastust ei ole, kuid kui uuendus on niikuinii plaanis ja kriitiline, võib ootamine tähendada suuremat riski nii hinna kui ka saadavuse osas.
Samas ei pea iga hinnatõus tähendama automaatset väljavahetamist. Paljud ettevõtted hindavad täna oma seadmeparki kriitilisemalt: kas olemasolevat saab kasutada kauem, optimeerida või täiendada.
Kiibikriis muudab ka klientide käitumist. Üha enam vaadatakse uuskasutatud seadmete suunas ning otsitakse viise, kuidas olemasolevast tehnikast rohkem väärtust välja võtta. See ei ole ainult kulude kokkuhoid, vaid strateegiline valik olukorras, kus uue tehnika tarne ei pruugi olla kiire ega prognoositav.
Tehisintellekti areng tõenäoliselt ei aeglustu ning surve kiibitootmisele jääb lähiaastatel kõrgeks. See tähendab, et kiibipuudus ei pruugi olla erandlik nähtus, vaid uus normaalsus, millega tuleb arvestada nii ettevõtete IT-planeerimisel kui ka igapäevastes ostuotsustes.
Saadet saab järele kuulata siit.
