Turvalisus
3 min lugemine
Ettevõtted üle maailma seisavad uue ajastu lävel: süsinikneutraalsuse poole püüdlemine, mida veel mõne aasta eest võis pidada pelgaks sõnakõlksuks, on nüüdseks äri püsimajäämiseks otseselt vajalik samm.
Alar Kurvits
Telia IKT teenuste juhtimise grupijuht
Kasutajad hindavad kestlikul viisil valmistatud tooteid-teenuseid kõrgemalt, seega tuleb süsinikneutraalset hoiakut, olgugi see alguses seotud lisakulutustega, pidada investeeringuks. Et tulevikus rohelisest vaatest sündivatest lisatuludest osa saada, on paljud Eesti ettevõttedki astumas reaalseid samme. Lubadus saada 2030. aastaks süsinikneutraalseks on laialt levinud.
Eesmärk on lihtsasti defineeritav – null. Hoopis keerulisem on aru saada, kust eesmärgi poole liikumist alustatakse ja kuidas edenemist mõõta. Praegu kaardistavad paljud firmad oma CO2 jalajälge ja valmistavad ette jätkusuutlikkuse aruandlust.
Jätkusuutlikkuse ehk ESG (environmental-social-governance) aruanne võimaldab hinnata ettevõtte mõju keskkonnale, sh süsinikujalajälge, aga ka mitmete muude ressursside kasutust. Ehk siis – see aitab ettevõttel saada ülevaade oma mõjust keskkonnale, võimaldab seada kindlad, numbrilised eesmärgid. Suure osa nüüdisaegsete ettevõttete süsinikujalajälje vähendamisel on oluline roll ka firma IT-juhil.
IT osa jalajäljes sõltub mõistagi suures osas ettevõtte tegevusvaldkonnast. Tehnoloogiafirmades on see osakaal suur, kuid näiteks põllumajanduses või turismis oluliselt väiksem. Kuna aga eesmärk on null, siis saa ükski valdkond või protsess jääda ettevõttes tähelepanuta ning firma IT CO2 jalajälg peab samuti liikuma nulli.
Seadmed on suurima CO2 jalajäljega
Infotehnoloogais on süsinikujalajälg seotud enamasti seadmetega, mis käivad pistikusse ja võtavad voolu. Seega on väga lihtne esimene samm rohelise energia kasutamine. Tänapäeval ei too see enam kaasa ka märkimisväärset kulude kasvu.
Suuremad ettevõtted, mis kasutavad ka andmekeskuste teenuseid, oskavad jälgida, et ka andmekeskus kasutaks rohelist energiat. Üha rohkem osatakse küsida ka andmekeskuse efektiivsuse kohta – olgugi elekter toodetud loodushoidlikult, võiks seda siiski vähe kuluda.
Elektriga on asi selge, aga edasine läheb juba natukene keerukamaks. Telia on uurinud tootjate poolt avaldatud andmeid ja arvutanud välja meie kasutatavate ja edasimüüdavate IT seadmete CO2 jalajälje. Just nimelt ka edasimüüdavate toodete, sest kui tahame olla CO2-neutraalne ettevõte, siis peavad ka pakutavad teenused ja tooted sinnapoole liikuma, alates digiboksist kliendi kodus kuni töötajate tööle saabumise viisini.
Telia vaatas seadmete kogu eluea andmeid, mitte ainult kasutamise perioodi. See hinnang sisaldab ka CO2-te, mis paiskub õhku seadmetes kasutatava materjali tootmisel, seadmete komplekteerimisel, logistikal ning utiliseerimisel. Tootjate andmed näitasid, et selleks hetkeks, kui kasutaja oma seadme kätte saab, on suurem osa CO2 jalajäljest juba tekkinud.
Allpool paar näidet levinumate seadmete süsinikujalajälje kohta:
- Mobiiltelefon 65 kg CO2-e, sellest 81% tekib tootmisel
- Sülearvuti 315 kg, 77% tootmisel
- Lauaarvuti 512 kg, 57% tootmisel
Pool tonni CO2-te on abstraktne suurus, mida on keeruline ette kujutada. Lihtsustamiseks võib mõelda, et ühe sülearvuti CO2 jalajälg on umbes sama suur nagu 136 liitri bensiini põletamisel.
Mida peaks IT juht tegema, et ettevõtte CO2 jalajälge vähendada?
Selleks on mitu päris head, tervest mõistusest lähtuvat võimalust
Esiteks, kasuta nii vähe IT seadmeid kui võimalik ja mõistlik. Paber ja pliiats ei asenda muidugi arvuteid, aga kui töötajal ei ole töö jaoks vaja kahte monitori vaja, siis tal võikski olla ainult üks monitor.
Teiseks, kasuta kvaliteetseid, kauakestvaid IT seadmeid. Mida kauem ühte seadet kasutatakse, seda väiksem on jalajälg ajaühiku kohta. Seadmeid soetades mõtle paar aastat ette: kas see seade sobib töö tegemiseks ka lähitulevikus? Kui ühele töötajale konkreetne seade enam ei sobi, siis võiks selle anda järgmisele töötajale, kelle tööks see sobib.
Kolmandaks, kui ostad seadmeid, siis uuri müüjalt seadme kogu eluea CO2 jalajälje kohta. Isegi kui müüja ei oska sellele küsimusele vastata, siis juba oma päringuga näitad sa müüjatele, et nad peavad oma tootevaliku kujundamisel CO2 jalajälge silmas pidama.
Seadmete pikka aega kasutamine ei tähenda aegunud seadmetega läbi ajamist. Võimalusel rendi seadmeid või kasuta teenust, kus saad need sobival ajal tagastada. Kui valid teenusepartnerit, siis uuri kindlasti, mida partner tagastatud seadmetega teeb. Väga oluline on, et ta leiaks neile uue kasutuse või vähemalt utiliseeriks keskkonnateadlikult.
Teenusena soetatud seadmed – arvutitöökoht kindla kuutasu eest – on selles vaates ilmselt parim lahendus: nii vabaneb firma seadmete utiliseerimisega seotud kuludest, samuti võid olla kindel, et kokkulepitud ajal saad täiesti uue töövahendi, mitte ei pea ise ära arvama, kas mõni vana arvuti peab veel aastakse vastu või mitte. Siis on juba teenusepakkuja asi vaadata, mida tagasi saadetud seadmetega ette võtta, kellele need järgmiseks sobida võiksid. Sel viisil hangitud seadmed parandavad ka ettevõtte turvalisust: enamasti kuulub hinna sisse operatsioonisüsteemi ja viirusetõrje ajakohastamine.
IT-juhi roll ettevõttes on iga aastaga aina olulisem, nii on ainult loogiline, et tema vastutus laieneb ka keskkonnaküsimustele. Kestlikku hoiakut ei saa rakendada üksnes osaliselt, nendes valdkondades, kus see otseselt klientidele silma paistab, puhtalt firma maine parandamiseks. Et firma saaks õigusega öelda, et tegutseb kestlikul viisil, peab see hoiak olema valdav igas töölõigus, nii ka IT-alal.
