TV ja meelelahutus
3 min lugemine
Konkurentsis püsimiseks tuleb tegeleda tehisaru (AI) integreerimisega ettevõtte äritegevusse, kuid samas peetakse AI-d üheks suuremaks turvariskiks ning üldise küberturvalisuse tagamine on järjest olulisem äri kindlaks toimimiseks. Kummaga tegelemine on olulisem, küsib Telia ärikliendi üksuse juht Kristjan Kukk.
IT-töötajaid on ootamas tegus aasta, sest hübriidsõda kogub hoogu ning küberturvalisus, mis veel paar aastat tagasi oli probleem vaid mõne üksiku jaoks, on muutunud järjest suurema hulga ettevõtete jaoks teemaks, millega peab tingimata tegelema. Kahjuks tuleb tõdeda, et paljude ettevõtete jaoks on küberründe ohvriks langemine ainult aja küsimus. Osalt on selle taga kindlasti ka asjaolu, et digitaliseeritus aina kiireneb, kuid koos sellega kasvab ka haavatavus, mida kiputakse jätkuvalt alahindama.
Teisest küljest on hoogustunud tehisaru (AI) areng ning surve selle kasutamiseks äritegevuse edendamisel ja konkurentsis püsimise nimel väga suur. Nii AI kui ka küberturve hammustavad firma eelarvest aga väga suure tüki. Kuna nii AI kui ka küberturve on IT-osakonna vastutusalas, siis tekib paratamatult küsimus, kuidas jagada nende vahel eelarveraha. Kui AI-l on äritegevusele justkui selge ja mõõdetav mõju, siis küberturvalisuse eelised tunduvad paljudele veel abstraktsena, eriti kui otsene kokkupuude puudub. Mistõttu on tõenäoline, et ühise eelarve korral suunatakse raha eelkõige AI kasutuselevõttu, mitte digiturbesse.
AI on tulevik, küberturve olevik
Tõsi, AI võidukäik aitab meid kõiki ühelt poolt tõhususe suunas ja on kindlasti oluline oma konkurentsivõimekuse säilitamiseks. Teisalt oskavad seda eri võtete katsetamiseks ja implementeerimiseks ära kasutada ka küberkurjategijad. Mis tähendab, et edaspidi on oodata veel suurema mõjuga ründeid, mis mõjutavad veel suuremat hulka ettevõtteid. Inimeste teadlikkus aga on veel väike ning me näeme järjest kasvavat trendi rünnata ettevõtteid just nende töötajate kaudu.
Meeles tuleks pidada, et AI on tegelikult alles tuleviku konkurentsieelis, sest tehnoloogia on kallis. Küberturve on aga juba praegune elementaarsus, mida ei tohiks ignoreerida mitmel põhjusel. Esiteks Eesti väiksus ei mängi küberkurjategijate jaoks mingit rolli. Ainuüksi Telia turvafiltrid blokeerivad iga päev ohusündmusi kõikjalt maailmast. Nii mõnegi ettevõtte jaoks võib kliendi või isikuandmete leke olla fataalne mainerisk. Mõelda tasuks ka kasvavale geopoliitilisele ebakindlusele ehk katsetele riike ning selle ettevõtteid ja organisatsioone destabiliseerida, mitte majanduslikul, vaid geopoliitilisel kaalutlusel. Vaadates ainuüksi viimaste kuude hübriidrünnakuid meie ja lähiriikide kriitilisele taristule on näha, et kurjategijad nii meie keskel kui ka veebisügavustes testivad Eesti vastupidavust kriisiolukorras.
Veel enam. Küberturbe nõuded laienevad järjest suuremale hulgale ettevõtetele. Kui esmalt pidid neid täitma suurettevõtted, siis nüüd peavad sellega tegelema ka keskmise suurusega firmad. On ainult aja küsimus, millal kübernõuded hakkavad kehtima eranditult kõigile ettevõtetele. Seega on küberturvalisusest saamas lausa firma tegutsemise eeldus – kui sa ei suuda tõestada oma küberturvalisuse taset, ei aktsepteerita sind ka äris.
Seega on ilmselt nii mõnelgi ettevõttel esimeste seas AI-rongile hüppamisel karm tagajärg, kui tagala on jäetud kindlustamata. Selle vältimiseks peaks AI ja küberturbe eelarved hoidma eraldi ning muutma küberturbe elementaarseks osaks ettevõtte riskijuhtimises. Sest – peame meeles – riik on täpselt nii tugev kui tema vereringlus ehk ettevõtlus.
