Ettevõtlus
3 min lugemine
Riigikogu valimistel andis tänavu oma hääle elektrooniliselt 247 232 valijat ehk 28 protsenti kõigist valimisõiguslikest Eesti kodanikest. Euroopa Parlamendi valimiste e-hääletamisel osales 155 521 inimest ehk 17,6% valijaskonnast. Elektrooniline hääletamine, mida korraldas riigi valimisteenistus, möödus turvaintsidentideta ning seda tänu erasektori ja riigi ühisele pingutusele.
Autor: Aigar Käis
Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer ütles, et möödunud valimistel oli erasektori ja riigi koostöö tihedam ning turvalisuse tagamiseks valmistuti varakult ja suuremalt. „See ka kandis vilja, sest ühtegi intsidenti ei olnud ning süsteemid on kaitstud. Testisime süsteemide vastupanuvõimet rünnakute osas ning süsteemi dubleerivad osad paigutati turvaliselt erinevatesse andmekeskustesse eraldi interneti- ja elektriühendusega, et tagada nende tõrgeteta töötamine,“ sõnas Tammer.
Ta lisas, et koos partneritega, kelleks olid Telia ja Tele2, võeti esmakordselt kasutusele e-valimiste turvamiseks suurte teenusetõkestusrünnete kaitse lahendus, mis kaitseb tervet riigivõrku. „Inimesed, kes tagasid e-valimiste süsteemi tõrgeteta töö ja seire, monitoorisid veebis toimuvat terasemalt ning jälgisid ööpäevaringselt, et süsteemid töötaksid. Kõige suurem kübernõrkus on peaaegu alati inimene, sestap tegime küberteadlikkuse koolitusi erakondadele ja kandidaatidele. Meie jaoks oli esmakordne nii suurelt ja laialt valimiste üldist küberturvalisust tagada ja e-valimiste toimimist korraldada,“ lõpetas Tammer.
Esmakordselt majutati sel korral e-valimiste platvormi üks oluline osa Telia andmekeskusesse. „Riiklikult sedavõrd olulise projekti turvalahenduse tagamisel näitab erasektori kaasamine, kui tõsiselt mõeldakse läbi võimalikud riskistsenaariumid ning nende avaldumise tõenäosus,“ ütles Telia Eesti seadmemajutuse teenuste juht Erik Janson. Lisaks aitas Telia projekti raames tagada riigile vajalikud andmeside ühendused.
Lisaks kaasati e-valimiste platvormi lahendusse teenus, mille eesmärk on kaitsta e-platvormi suunalist liiklust ning blokeerida võimalikud rünnakud. „Potentsiaalsete rünnakute korral oleks ilma sellise kaitseta võinud soovimatu liiklus e-valimiste platvormi tööd häirida ja halvemal juhul süsteemi mingiks ajaks kokku jooksutanud. Valmisolek oli olemas, ent õnneks selliseid rünnakuid ei esinenud,“ kinnitas Telia IKT riskide ja turva grupi juht Aigar Käis.
Kuigi e-valimiste käigus otseseid turvaintsidente ei esinenud, näitab trend, et e-teenuste vastu suunatud erinevate rünnakute arv ajas siiski kasvab.
„Näiteks Riigikogu e-hääletuse järgselt toimus 3. märtsil www.eesti.ee aadressile suunatud rünnak, mille käigus blokeeriti rohkem kui 200 000 ebasoovitavat päringut ühes sekundis ja seda 20 minuti vältel. Tavapärasega võrreldes kasvas ründe ajal lehele suunatud liiklus umbes tuhat korda, ent spetsiaalne kaitse ei lubanud sel lehekülje tööd halvata,“ lisas Käis.
