Teise ringi telefoni või tahvli soetamine polegi nii paha mõte, kui see esimesel pilgul tunduda võib. Nii võib saada täiesti töökõlbuliku ja esindusliku nutiseadme märgatavalt soodsamalt, kui poest.
Lisaks on tehnoloogia selline kasutamine ka märksa keskkonnasõbralikum, kui iga kord täiesti uue seadme soetamine. Ometi on sellise seadme soetamine seotud ka teatava riskiga nii müüja kui ostja jaoks.
Olemasoleva seadme asemel õhu või suvalise rämpsu müümine on sulaselge kelmus, ehk siis kriminaalkuritegu, mida tuleb paraku ikka ja jälle ette ka kõige soliidsemates müügiportaalides. Paraku pole põrmugi erandlikud ka olukorrad, kus ostja üritab valepretensioone esitades esialgset müügihinda enda jaoks märgatavalt soodsamaks saada.
Kuidas hakkama saada ostjaga, kes väidab, et telefon, tahvelarvuti või tegelikult mistahes muu ese polnud tema kätte jõudes sellises korras või välimusega nagu sina seda müügikuulutuses kirjutasid? Nii võib põhimõtteliselt iga postitatud eseme ostja väita, et näiteks sinu müüdud telefonil olid kriimulised nii ekraan kui korpus, ning nõuda selle arvelt märkimisväärse ostuhinna osa tagastamist. Ähvardades vastasel korral erinevate sanktsioonidega.
Sellised kelmid jäävad relvituks, kui sa oled oma müüdavat kaupa enne selle ostja poole läkitamist üles pildistanud või isegi filminud. Soovitavalt eri külgedest ja nurkade alt, et halastamatu kaamerasilma ees mitte midagi varjatuks ei jääks. Oma tagala kindlustamiseks võid filmida isegi postitamisprotsessi, et juba eelnevalt seda ostjaga jagada.
Fotod või videod eseme pakkimisest ja saatmishetkest võtavad kurikaeltelt igasuguse tahtmise sinuga protsessima hakata, sest silmnähtavate tõendite vastu pole neil omalt poolt midagi vastu panna. Oluline on, et pildimaterjal oleks võimalikult väikese ajavahega enne saatmist, sest kui tegu on müügipiltide vms-ga, siis võivad need olla ka mitmeid kuid vanad ning selle ajaga võib juhtuda nii mõndagi.
Pilt: Selwyn van Haaren, Unsplash