Ettevõtlus
3 min lugemine
Pilveteenused on ajapikku võtnud olulise koha ettevõtete IT-eelarves. Ligi 80% ettevõtetest on valinud hübriidpilve lähenemise ehk kasutavad läbisegi avalikke ning privaatpilve lahendusi, kuid samas sageli tekib ettevõtetel probleeme pilveteenustega seotud kulude prognoosimisega. Samuti tuleb avalikke ja privaatpilvelahendusi kombineerides mõelda selle peale, et neid lahendusi toetav tehnoloogia oleks võimalikult ühtne ja lihtsalt hallatav, mis võib osutuda omaette väljakutseks.
Andreas Simsel, Telia IT ärijuhtimise osakonna juht
Suuremad ettevõtted kasutavad sageli mitut avalikku pilve. Eestis on nendeks peamiselt Amazon Web Services ning Microsoft Azure. Avalike pilvede kasutusele kuluvad summad on aastast aastasse kasvanud ning sageli juhtub ka nii, et eelarve prognoos on siiski väiksem kui tegelik kulu. Põhjuseks võib olla nii ebaefektiivne ressursikasutus kui ka ajas muutuvad vajadused.
Peamised väljakutsed pilveteenuste puhul on ettevõttes kasutusel olevate rakenduste omavahelistest sõltuvustest aru saamine, rakenduste tehnilise teostatavuse analüüs ja muutuste elluviimise tegevusplaani koostamine. Sellest kõigest omakorda sõltub aga kogukulu täpsem prognoosimine, mis on muuhulgas aluseks ettevõtte andmete või workloadide majutuse asukoha valikul.
Tihti on pilve kolimine teostatud n-ö laupäevakuna, mis tähendab, et paljudele asjadele hakatakse mõtlema alles siis, kui pilve liikumise protsess juba käib. Milliste rakenduste migratsioonidega esimesena alustada, kuidas neid teostada, kas piisab lihtsalt rakenduse oma keskkonnast pilve tõstmisest (lift & shift) või migratsioon sisaldab ka rakenduste ümberkirjutamist? Kõikidele nendele küsimustele tuleb vastused leida enne pilve kolimist. Oluline on mõelda ka selle peale, mis hakkab juhtuma peale pilve kolimist, kuid sageli unustatakse või ei osata hiljem tegeleda ressursside ja kulude kontrolli all hoidmisega ega ka nende optimeerimisega.
Ära ei tohi unustada ka pilvega tegelevate spetsialistide oskusi ning nende vajadusi. Kui keskmise infrastruktuuri erinevatesse pilvedesse seadistamine on võrdlemisi lihtne, siis keerulisemad tegevused nõuavad tunduvalt kõrgemat kvalifikatsiooni ning seda ressurssi vähemalt kohalikul turul kahjuks napib.
Lahenduseks võib olla privaatpilv
Tänapäeva privaatpilvelahendused on nii palju edasi arenenud, et nende abil saab nautida kõiki avaliku pilve eeliseid. Privaatpilv on hästi turvatud ning samuti on selle oluliseks eeliseks ennustatavad kulud. Olenevalt ettevõtte profiilist ja vajadustest võib osutuda oluliseks ka geograafiline asukoht. Privaatpilve puhul asuvad serverid Eestis, mis tagab vajadusel minimaalse reageerimisaja.
Privaatpilve on lihtne ehitada ning igas privaatpilves on mitu serverit, mis tagavad töökindluse tõrgete korral. Vajadusel saab privaatpilve hiljem lihtsasti laiendada.
Telia kogemus näitab, et privaatpilvelahendus on piisavalt paindlik ja seda saavad edukalt kasutada erineva suurusega ettevõtted. Kui väiksematel piisab mõnest virtuaalmasinast, siis suuremad ettevõtted kasutavad tuhandeid kriitilise tähtsusega virtuaalmasinaid erinevates asukohtades üle Eesti.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et olenemata sellest, millise pilvelahenduse ettevõte lõpuks valib, peamised tähelepanu vajavad teemad on turvalisus, vajalik kompetents ning kulude võimalikult täpne prognoosimine.
