VMware’i järelmõju: kas kogu IT peaks sõltuma ühest tarnijast?

Virtualiseerimisturu muutused on pannud paljud ettevõtted küsima, kui paindlik ja tulevikukindel on tegelikult IT-infrastruktuur, millele kogu organisatsioon toetub. Samuti on üha aktuaalsem küsimus, kui sõltuv peaks organisatsioon olema ühest platvormist või tarnijast. Neil teemadel arutleb Telia IT-teenuste juht Peeter Paju.

Viimaste aastate muutused virtualiseerimisturul on toonud kaasa märkimisväärse nihke ettevõtete IT-strateegiates. Eriti tugeva tõuke selleks on andnud VMware’i hinnastuse ja litsentsimudeli muutused, mille järel on paljud organisatsioonid üle maailma seisnud silmitsi ootamatu kulude kasvuga ning vajadusega oma senised lahendused ümber hinnata. 

Kui veel mõni aasta tagasi lähtuti loogikast, et kord tehtud virtualiseerimisotsus jääb paika aastateks, siis tänaseks on saanud selgeks, et liiga suur sõltuvus ühest platvormist võib osutuda ettevõtte jaoks väga kalliks. See on pannud organisatsioone otsima suuremat paindlikkust ning vähendama olukordi, kus kogu ärikriitiline infrastruktuur sõltub ühest tarnijast või litsentsimudelist. 

Rahvusvaheliselt on näha, et ettevõtted otsivad aktiivselt alternatiive ning üha enam vaadatakse ka avaliku pilve poole – näiteks Amazon Web Services ja Microsoft Azure. Samas ei tähenda see alati täielikku pilvekolimist. Pigem liigub turg hübriidsete lahenduste suunas, kus kombineeritakse erinevaid tehnoloogiaid vastavalt vajadusele.

Ka Eestis on paljud ettevõtted täna olukorras, kus senine tehnoloogiline valik ei pruugi enam olla majanduslikult või strateegiliselt kõige mõistlikum. See tõstatab õigustatud küsimuse, milline peaks olema organisatsiooni IT-keskkond järgmise kolme kuni viie aasta vaates ning kui kiiresti suudetakse muutuvate tingimustega kohaneda.

Pilv ei ole enam ainus vastus

Oluline on mõista, et pilv ei ole universaalne vastus kõikidele probleemidele. Mitmed organisatsioonid on jõudnud järeldusele, et kõik töökoormused ei sobigi pilve viimiseks. Näiteks võivad latentsustundlikud süsteemid, spetsiifilised ärirakendused või rangete turvanõuetega keskkonnad toimida paremini lokaalses infrastruktuuris. Ka rahvusvaheline praktika näitab üha selgemalt, et täielik pilvekolimine ei ole enam eesmärk omaette. Pigem otsitakse tasakaalu selle vahel, millised süsteemid on mõistlik viia pilve ja millised hoida lokaalsena. Küsimus ei ole enam selles, kas kasutada pilve või mitte, vaid kuidas ehitada üles keskkond, mis oleks ühtaegu paindlik, töökindel ja kuluefektiivne.

Teine selge trend on infrastruktuuri käsitlemine teenusena. Kui varem investeeriti märkimisväärseid summasid oma serveritesse ja tarkvaralitsentsidesse, siis täna eelistatakse paindlikumaid mudeleid. Ettevõtted tahavad keskenduda oma põhitegevusele, mitte hallata keerulist IT-platvormi. Seetõttu on kasvamas huvi lahenduste vastu, kus infrastruktuur on teenusena ja selle toimimise eest vastutab partner.

Selles kontekstis on kasvanud ka huvi erinevate pilvemudelite vastu. Lisaks avalikele pilvedele kasutatakse jätkuvalt aktiivselt ka privaatpilve lahendusi ning hüperviisori põhiseid keskkondi. Telia pakub ettevõtetele nii T1 kui ka T2 pilvelahendusi, mis võimaldavad valida sobiva kombinatsiooni töökindlusest, paindlikkusest ja kulumudelist. Lisaks avalikele pilvedele pakub Telia ka hüperviisoritel põhinevaid privaatpilve lahendusi nii teenusena kui terviklahendusena koos juurutuse ja haldusega. See annab ettevõtetele võimaluse valida endale sobiv mudel alates täielikult hallatud teenusest kuni oma keskkonna ülesehitamiseni Telia toe ja kompetentsi abil.

Erinevad platvormid täidavad turul erinevaid rolle. Ärikriitiliste süsteemide puhul kasutatakse jätkuvalt laialdaselt Nutanixi ja VMware’i lahendusi. Samal ajal on oma kindla koha säilitanud ka Microsoft Hyper-V, eriti keskmise suurusega ettevõtetes ja Microsofti ökosüsteemile toetuvates keskkondades. Uute tulijatena on esile kerkinud näiteks Proxmox ja HPE VM Essentials, mis pakuvad alternatiive paindlikkuse ja kulumudeli osas. Kõigil neil platvormidel on oma tugevused ning lõplik valik sõltub organisatsiooni vajadustest, olemasolevast IT-ökosüsteemist ja strateegilistest eesmärkidest. Kõige olulisem ei ole aga ainult tehnoloogia valik täna, vaid see, kui paindlik on lahendus tulevikus.