Salamisi poeb tehisintellekt igale poole ja juba pikemat aega on tehisaru ehk AI kasutusel nii mõneski kohas, kus me seda aimamatult igapäevaselt kasutame. Enamasti inimesed seda ise ei märka, tehisintellekt toimetab taustal ja meie lihtsalt naudime kiireid ja mugavaid lahendusi.
Kas kasutad YouTube’i, Facebooki või muid sotsiaalmeedia kanalit, otsid veebist infot, kasutad mõnda uuemat telefonimudelit, kuulad Spotify’d või õpid uut keelt Duolingoga – need on ainult mõned näited, kus me tehisintellektiga kokku puutume.
Sotsiaalmeedia
Tehisintellektiga on varustatud erinevad suhtluskanalid, mida kasutavad nii lapsed kui ka vanaemad-vanaisad. Näiteks YouTube, X (endine Twitter), TikTok, Instagram ja Facebook.
Kas oled pannud tähele, et kui YouTubes midagi vaadata, siis järgmisteks videoteks pakutakse varasematega sarnaseid? YouTube tehisintellekt on väga võimas ja õpib pidevalt. YouTube kasutab erinevaid Google AI mudeleid, et analüüsida vaataja kasutusharjumusi nagu näiteks:
- milliseid videoid oled vaadanud
- kui kaua videot vaatasid ja millal katkestasid
- milline on teiste sarnaste vaatajate käitumine
- videote sisu ja populaarsus
- …ja palju muud
Samuti on tehisintellektil suur roll YouTube sisu vaates, alustades automaatsetest kokkuvõtetest kuni ebasobiva sisu tuvastamiseni.
Minu jaoks üks väärtuslik tehisintellekti funktsioon on automaatsed subtiitrid ja tõlge. See annab võimaluse aru saada ka sellistest videotest, mille keelt me ei valda. Lisaks on see oluline neile, kellel näiteks kuulmisraskused. Peab mainima, et tõlke kvaliteedis on veel kõvasti arenemisruumi, aga kui keelt üldse ei oska, on see ikkagi võimalus veidi räägitut mõista.
X, TikTok, Facebook ja Instagram kasutavad samuti tehisintellekti ning sarnaselt YouTubele aitab tehisaru kuvada just sulle huvi pakkuvat sisu – videod, postitused, sõbrasoovitused, reklaamid.
Reklaamide osas on kindlasti vastakaid tundeid, aga neid kuvatakse nagunii – vahe on lihtsalt selles, kas näed ükskõik milliseid reklaame või rohkem neid, mis sulle võiks huvi pakkuda.
Tehisintellekt aitab kõikidel nendel platvormidel ka sisu luua, milleks varem võis olla vaja spetsiaalset programmi ja oskusi. Nüüd on see kõikidele jõukohane ja oma videotest saad hetkega kokku panna ägeda postituse.
Näiteks Facebook Reel’i loomisel lõikab tehisintellekt videod ise parajateks juppideks, sobitab kokku ja pakub ka taustamuusika. Või siis on võimalus teha mälestuste kokkuvõtteid kombineerides sinu varasemaid postitusi uuel viisil.
Kõik mainitud platvormid kasutavad oma tehisaru mudeleid. Kuna Facebook ja Instagram kuuluvad Metale, siis nemad kasutavad mõlemad Meta AI-d ning on seetõttu sarnasemate funktsioonidega. Facebooki ja Instagrami puhul luuakse taustal ka piltidele ja videotele automaatseid kirjeldusi, mis on mõeldud kasutamiseks vaegnägijatele.
Otsingumootorid
Aastaid tagasi pidi info leidmiseks üsna täpselt teadma, mida otsid, eriti eesti keeles. Tänased suured otsingumootorid kasutavad tehisintellekti ja pakuvad palju täpsemaid tulemusi. Piisab, kui kirjeldad oma mõtteid ja isegi mõned kirjavead antakse andeks.
Kõige populaarsem ja laiemalt kasutatav otsingumootor on Google https://www.google.com/, aga soovitan ka proovida ChatGPT-ga integreeritud Microsofti toodet Bing https://www.bing.com/.
Peale nende suurte tegijate kasutavad tehisintellekti paljud teised veebilehed ja rakenduste otsingud, sh varem mainitud sotsiaalmeedia platvormid. Tänu tehisintellektile on info meie jaoks kergemini leitav ja asjakohase info hulk palju suurem. Ühel hetkel muutub see ilmselt normaalsuseks ja kasutaja ei pea teadma millises käändes otsitav sõnapaar toote pealkirjas, juhendis või muus kirjatükis täpselt on.
Nutitelefonid
Paljudel uutel telefonidel on juba mitmeid AI funktsioone, aga siinkohal tooks välja telefonide kaamera võimalused. Telefonides olevad fotokaamera rakendused suudavad tuvastada erinevaid objekte ja kohendavad vastavalt sellele värve, kontrasti ja muid seadeid, et pildi kvaliteeti tõsta. Portree või toidu puhul näiteks hägustatakse tausta. Lisaks saab pilte mitmel viisil töödelda ka peale selle tegemist.

Kaamera abil on võimalik reaalajas tõlkida näiteks restorani menüüd või tuvastada objekte. Kindlasti tasub meeles pidada, et nagu tehisintellekti puhul ikka, peab jääma inimene otsustajaks, kas info on päriselt õige või mitte. Kui metsa seenele minna ja pildituvastus määrab ilusa valge seene söödavaks, siis tasuks see kindlasti üle kontrollida. Pildituvastamise funkstionaalsust saab kasutada kõikide asjade puhul, mida seadmed parasjagu vaadatakse ehk see ei pea olema ainult kaamera.
Ole selle kasutamisel tähelepanelik – kui soovite tuvastada, mis poest kolleeg oma kleidi on ostnud, siis talle võib jääda mulje, et teda filmitakse või pildistatakse ja ta võib seda pahaks panna. Mõnikord on mõistlikum kaaluda vanaaegset meetodit ja lihtsalt küsida.
Vanema nutitelefoni puhul teeb osaliselt sama tööd ka näiteks eraldi rakendustena allalaaditavad Google Lens või Google’i tõlge.
Muusika
Paljud kasutavad muusika kuulamiseks Spotify’d ja mulle väga meeldib sealne funkstionaalsus, mis paneb kokku just minule mõeldud muusika soovitused. Nii võib jõuda südamelähedase muusikastiilini või esitajani, kes väga meeldib ja mida muidu ei oleks kuulama sattunud. Kuigi samas peitub siin ka oht täpselt vastupidiseks võimaluseks ja tehisintellekti suunamise tõttu võivad muud head valikud varju jääda.
Pilt ChatGPT-lt. Millist muusikat kuulatakse?

Keeleõpe
Mitmed keeleõppeks loodud rakendused kasutavad tehisintellekti. Näiteks Duolingo, kus teatud vestlusfunktsioonid kasutavad generatiivset AI-d, et vestlus oleks loomulikum. Lisaks kohandatakse tehisintellekti abil keeleõppe taset ehk AI analüüsib millised ülesanded olid kasutajale rasked ja millised kerged ning kohendab vastavalt sellele harjutusi. Nii on keeleõpe efektiivsem ja sellest on rohkem kasu nii noorele kui vanale.

Hea või halb?
Kokkupuuteid tehisintellektiga on meil tegelikkuses kordades rohkem, aga juba siin toodud näidete põhjal võib öelda, et küsimus ei ole täna enam selles, kas me kasutame tehisintellekti, vaid kus ja kuidas me seda teeme.
Kõik need rakendused, mis meie käitumist kuidagi arvesse võtavad, koguvad meie kohta päris palju andmeid. See teadmine võib häirida meie privaatsust ja kergitab erinevaid riske, millega me keegi kokku puutuda ei tahaks. Samas on mitmed lahendused sellised, mida rõõmuga kasutame ja oleme oma igapäevaelu osaks võtnud. Kui riske ja ohukohti tunda ja osata arvestada, siis annab tehisintellekt ikkagi väga palju väärtust juurde. Pealegi, mitmetes kohtades mängib tehisintellekt omakorda ka ohtude ja riskide vähendamisel olulist rolli.
Kindlasti ei tähenda see, et võiks kõikidel lehtedel ja rakendustel lubada muretult mistahes andmeid koguda ja ligipääse anda. Tasub olla tähelepanelik, kasu ja riskid kaalukausile panna ning “Accept” või “Luban” nuppu vajutada vaid siis, kui oled kindel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tehisintellekti on meie ümber rohkem, kui esmapilgul arvata oskame. Targalt kasutades muudab see meie elu mugavamaks ja võimalusterohkemaks. Mina isiklikult olen kõikide tehisintellekti võimaluste kasutamise poolt ja ootan põnevusega, mis tulevik toob.
Illustratsioonid genereeritud tehisintellekti abil.