Tööle-koju-trenni elektrilise KIA EV3 roolis

#elektriauto #KIA #Ülevaade
5 min lugemine

Seekordset testisõitu plaanides soovisin leida vastust küsimusele, kui tihti peab elektriauto omanik autot laadima, kui tegemist on vaid sõitudega kodunt tööle ja tagasi ning kodu-hobi-kodu tüüpi liikumistega.

 

Mis seal ikka, istmed ja peeglid paika, rooli asend õigeks ning raadio mängima:
„Silmades sul on palju soojust ja rõõmutuld. Silmades sul on palju – särab seal koidukuld“ – laulab Jaak Joala.

Välimus ja sisemus

Minu silmade ees kangastub EV3 lähemalt uurides hoopis tema suurem vend EV9. Need samad tuttavad kandilised kerejooned, veljed ja isegi tuled, ainult et kõik see on vähendatud mõõtkavas. Ühe pere lapsed – nii võib kokku võtta ühe lausega.

Vaadates tänavapilti, kus liiguvad valdavalt linnamaasturi kujulised sõiduautod, siis kompaktne EV3 peaks väga hästi sobituma meie linnapilti ning pakkuma arvestatavat konkurentsi Volkswagen ID.3 ja Škoda Elroq mudelitele.

Kia disainiosakond on saanud vabad käed mängida esi- ja tagatuledega. Olen üha rohkem hakanud hindama autode tagatulesid, kus lisaks ohutusele, on need pimedal ajal üheks oluliseks disainielemendiks. EV3 tagatuled on eriti õnnestunud, rõhutades nii küljejoont kui tagaklaasi. Ainuke etteheide tulede osas on nende automaatika reageerimise kiirus. Kui täistuledelt pooltuledele lülitumine käib peaaegu õigeaegselt, siis miskipärast täistuledele tagasi lülitamisega EV3 viivitab, nagu ootaks veel mõnda autot vastu liikumas. Mina juhina oleks selle ümberlülituse teinud juba kaks-kolm sekundit varem.

Sisemus on tuttav Kia teiste elektriliste mudelitega ning ka ekraanide maailmas ei ole midagi uut, kes istunud mõne EV või IONIQ roolis.

Istmed on mugavad ja ergonoomilised, mugava istumisasendi leiab kiirelt.

Juhi ees on 30“ tolline, kolme osaline infoekraan, kus kõik vajalik on otse silme ees.

Pagasiruum on autoklassi arvestades väga suur – lausa 460 liitrit, lisaks 25-liitrine frunk auto esiosas. Enam kui 100 liitrit rohkem, kui minu Subaru XV-s.

Reaalne kasutus 

EV3 pakutakse kahe erineva akupakiga. Väiksem on 58 kWh, millest peaks piisama inimesele, kes kasutabki autot valdavalt tööle-koju-trenni sõitudeks. Kes plaanib pikemaid sõite, tasuks mõelda suurema akupakiga mudelile, kus mahtu lausa 81 kWh. Sõltumata akupakist, on elektrimootori võimsuseks 150 kW ja maksimaalne kiirus 170 km/h. Üks oluline erinevus on siiski olemas, kui võrrelda EV3 oma suuremate vendadega – tegemist on alati esiveolise mudeliga ja akupaki pinge on 400V. 

Nelja testipäeva jooksul saigi liigutud valdavalt Mõigust Tallinna ja tagasi, lisaks ukulele harjutamised Jüris. 

Elektriauto omanikul on mõistlik auto õhtuks koduse laadijaga ühendada, et hommikuks ei oleks ekraanil sellist üllatust: 

Auto lumest puhtaks lükkamise ja esimese 400 meetri läbimisel oli ekraanil keskmine energiakulu oli 114 kWh/100 km. Ehmumiseks ei ole tegelikult põhjust, sest lõviosa sellest energiast kulub salongi soojendamisele ning tööle jõudes oli kulu juba normikohane elik 20 juures. 

Allolev pilt selgitab väga hästi, kuhu kaob energia. 15 km tööle sõidul pea pool energiast kulub sõidule ja teine pool õhksoojuspumbaga salongi soojendusele ning elektroonikale.

Soovid sõiduulatust kliima energiakulu võrra suurendada, ühenda õhtuks auto laadijaga ning hommikuks on salong soe ning sõiduulatust tunduvalt rohkem.

Teoorias lubab KIA suurema akupakiga mudelil sõiduulatust lausa 605 kilomeetrit, seda loomulikult suvistes plusskraadides. Viletsama ilmaga ja miinuskraadidel on üle 400 kilomeetri täiesti reaalselt kättesaadav. 

Energiakulu 

Telia pakub oma töötajatele, kes kasutavad elektriautot, tasuta laadimist kontorite juures asuvates parklates. Ja kui ma seda laadimisvõimalust proovisõidul uurima hakkasin, siis selgus, et on olemas lausa Slacki grupp, kus antakse viisakalt teada, kui keegi sai aku laetud ning laadija vabaks jäi, et järgmine teaks laadimiskohale liikuda.

Veidi statistikat tehes selgus hoopis huvitavam tõsiasi – Telia töötajad on väga trenditeadlikud ning valdav osa laadimiskaabli otsas olevatest autodest on pistikhübriidid, mitte päris elektriautod. 

Kuidas on energiakuluga, kui sõidud on lühikesed – näiteks poodi ja tagasi?

Kilomeeter poodi ja teine tagasi. Siin saan anda kaks vastust. Kui auto on veel sõidusoe, siis kulu on väike, jäädes kindlasti alla 20 kWh/100 km. Kui alustada sõitu öö läbi paari miinuskraadi juures seisnud autoga, siis keskmine kulu kerkib üle 30 kWh/100km.

Selliste lühikeste otsade puhul ei aita mitte mingisugune ökosõit – nii akupakk kui salong vajavad soojendamist. 

Kia lubab energiakuluks linnas 12,4 ja maateel 16,2 kWh/100km. Maanteel rahulikult kulgedes, kuid suveoludes, on selline energiakulu täiesti reaalne. Eeldusel, et maksimaalne liikumiskiirus ei ületa 100 km/h. Talvistes oludes linnaliikluses, kui õues on paar miinuskraadi, ei õnnestu sellist optimistlikku energiakulu mitte kuidagi saavutada niisama.

Abiks oleks juba loo alguses toodud soovitus. Auto ööseks laadima ja lülita sisse ajastatud salongi soojendus, mil plaanid liikuma hakata. Saad kolm ühes. Soe salong, väiksem energiakulu ja ei pea päeval muretsema, kus ja kas ma laadida saan.

Kokkuvõte

Tegemist on ruumika ja praktilise pereautoga, mis sobib ideaalselt igapäevaseks linnaautoks. Ja samas sobib suurema akupakiga mudel ka pikemateks maanteesõitudeks.

Sõltumata ilmaoludest, on täiesti reaalne sõiduulatus +400 kilomeetrit.

Nelja päevane proovisõit andis keskmiseks energiakuluks 24 kWh/100km, mis on küll kõvasti rohkem kui tootja poolt lubatust, kuid kõik need pea 300 kilomeetrit said läbitud miinuskraadidel. Ja minul ei ole kodus elektriauto laadimisvõimalust.

Kolm sugalast laadimas. Vaata kus nurga alt tahad, kuid EV3 on huvitavama, dünaamilisema ja julgema disainiga kui Hyundai Kona(d). 

Plussid

  • Praktiline ruumikasutus
  • Mugav sõiduasend
  • Energiakulu 
  • Soojuspump on põhivarustuses 

Miinused

  • Tulede automaatika
  • Need kaks punast silma roolisambal, mis pidevalt juhti manitsevad 
ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»