TV ja meelelahutus
3 min lugemine
Telia Digikoristuspäev toimus 31. jaanuaril ning SEB-st võttis sel aastal aktsioonist osa 190 töötajat. SEB tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna juht Andrus Tamm selgitab, kuidas digikoristust SEB pangas läbi viidi ning miks on see ettevõtte jaoks oluline.
Digikoristuse eesmärk on vähendada digiprügi hulka, mille alla käivad kõikvõimalikud vanad failid, dokumendid, pildid ja videod, mis on jäänud seisma inimeste ja ettevõtete seadmetesse ning infosüsteemidesse. Mida rohkem suudame sellist sisu kustutada, seda enam vabastame vajalikku salvestusruumi ning seda väiksem on ka meie kõigi digitaalne jalajälg.
“Digiprügi on enim võrreldav tavalise prügiga ja finantsasutused selle koristamisel ei eristu. Ka meile on oluline, et meie tegevus mõjutaks võimalikult minimaalselt keskkonda. Vähem digiprügi aitab meil kokku hoida energiat, hoida meie andmestiku kompaktsena ja seeläbi teha oma tööd tõhusamalt,” rääkis SEB tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna juht Andrus Tamm.
Tamme sõnul on digikoristuse puhul väljakutseteks nii töötajate teadlikkus kui ka motiivi tekitamine, sest tihti hakatakse iseendale vabandusi tooma, et äkki läheb mõnda konkreetset faili siiski veel tarvis. “Teadlikkuse loomisel on Telia teinud päris head tööd näitamaks, milline kulu kaasneb digiprügi hoidmisega. Näen seda ühehea motivaatorina, mille läbi tõsta teadlikkust digikoristuse olulisusest ka SEB-s,” rääkis Tamm.
“Sujuva digikoristuse puhul on kindlasti olulisel kohal oma andmete hoiustamisel süsteemi loomine, mis aitab hiljem haldust kergendada. Finantsasutustel on olemas pikaajaline kogemus andmete hoiustamisega paberkujul. Meil on mahukas arhiiv ja selle haldus on suur töö. Nüüd tuleb need teadmised andmete korraldamisest üle tuua ka digimaailma,” lisas ta. Samuti on ettevõttes rakendanud mitmes kohas tugevad piirangud, näiteks on igal kasutajal üsna ranged kvoodid kasutatava salvestusruumi osas. “Kodus ei tahaks ilmselt keegi nii ahta ruumiga hakkama saada. Meie motiiv on kulu, mis kaasneb salvestuspinna haldamisega. Siiani on sellised piirangud ka päris hästi toiminud,” nentis Tamm.
Mida kustutada, mida jätta?
Vähemalt pangandussektoris on kõigil selge, milliseid andmeid peab kindlasti säilitama ning millised andmed on digiprügi. “Andmekaitse seadused on aidanud tuua tähelepanu andmete halduse väljakutsetele. Loomulikult on selle algne eesmärk kaitsta andmete omanike huve, aga kaudselt sunnib see mõtlema ka selle peale kui kaua sa mingeid andmeid üldse hoida tohid. See omakorda aitab luua kontrollirutiinid, mille käigus toimub ka osa puhastustegevusi. Otsused teevad digivarade omanikud selle põhjal, kas ja milleks mingeid andmeid on tarvis,” rääkis SEB tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna juht.
Siiski ühest korrast aastas finantsasutuste puhul digikoristuseks ei piisa. “Me tuletame mittestruktureeritud andmete omanikele andmete korrastamise vajadust meelde vähemalt kaks korda aastas. Oleme selle sidunud meie kasutajaõiguste ülevaatusega. See puudutab kaustu ja nende omanikke. Kuna kasutad iga kasutaja enda arvutis selle alla ei käi, oleme kaasa läinud ka Telia kampaaniaga, mis aitab kõigil kasutajatel seda vajadust meelde tuletada,” rääkis Andrus Tamm.
