Seadmed
2 min lugemine
Kui sa lähed metsa ja näed karu, siis sa tead, et see on ohtlik. Kübermaailmas me seda veel ei taju – me pole piisavalt valusaid õppetunde saanud, kirjutab Telia küberturbe ekspert Raivo Malter.
Aastal 2025 on nii Eestis kui kogu maailmas kübermaastik muutunud – küberkuriteod on muutunud nähtamatumaks, raskemini tuvastatavamaks ning küberkurjategijad kavalamaks ja osavamaks. Erinevate pahavarade ja petuskeemide trend on järjepidevalt kasvamas ning inimesed langevad pettuste ohvriks isegi sagedamini kui varem.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel registreeriti juunis 2025 vaid 413 mõjuga intsidenti, mis on poole aasta madalaim tase. Võrreldes jaanuari 1121 juhtumiga tundub olukord paranevat.
Samas peame arvestama, et suveperioodil puhkavad tavapärasest enam ka häkkerid. See aga ei tähenda, et süsteemid oleks turvalisemad. Oht lihtsalt muutub vaiksemaks – nagu meri enne tormi. Tänased rünnakud ei põhine enam ainult meie infosüsteemide ja seadmete tehnilisel haavatavusel. Pigem on rünnakud meie vastu väga täpselt sihitud ning toimuvad tihti ilma nähtava pahavarata – sulle lihtsalt tundub, et pead midagi tegema, ja sa teedki.
Sarnaseid trende on täheldatud ka globaalselt. Europoli 2024. aasta raporti kohaselt liiguvad ründajad üha enam nn “low and slow” meetodite poole ehk aina enam toimub rünnakud, mis on vaevu tajutavad, ent kestavad kauem ja koguvad rünnatava kohta järk-järgult infot või otsivad tema kontode ja süsteemide üle kontrolli.
“Olen su sõber, saada raha” ehk kavalate skeemide ajastu
Erinevad õngitsusskeemid on 2025. aastal saanud täiesti uue vormi. RIA andmetel on klassikaliste õngitsuslehtede arv langenud – juunis registreeriti neid vaid 102, veebruaris aga veel 347.
Üks põhjus on selles, et me ei näe enam ainult selliseid võltsitud veebilehti, mis näevad välja näiteks nagu mõni kohalik pank või Omniva. Nüüd käib asi kontaktide kaudu – sulle kirjutatakse, et ma olen su tuttav, ja palutakse saata raha või faile. Need on kavalad petuskeemid ja võivad tekitada olulist kahju.
Selle aasta juunis kasvasid märgatavalt just LHV ja Omnivaga seotud õngitsused. See näitab, et ründajad on väga hästi kursis kohaliku elu ja brändidega. Nad ei paku enam Nigeeria printsi varandust jagamiseks, vaid pöörduvad sinu poole hoopis mõne kohaliku ettevõtte teenindajana, kes räägib sinu emakeeles ja kelle jutt võib kõlada nagu professionaalse klienditeenindaja oma.
Raamistik, mida kasutatakse nende petuskeemide taga, on sarnane rahvusvaheliselt tuntud BEC (Business E-mail Compromise) skeemidega, kus näiliselt legitiimne suhtlus kasutatakse ära näiteks ettevõtte raamatupidaja või juhi mõjutamiseks. USA Föderaalse Uurimisbüroo (FBI) hinnangul põhjustasid sellised rünnakud ainuüksi 2023. aastal üle 2,4 miljardi dollari kahju.
Pahavara masinates, mida me ise ei mõista
Kõige murettekitavam statistika pärineb automaatseirest. Kui jaanuaris tuvastati Eestis 1492 pahavaraga nakatunud seadet, siis juunis oli neid juba 11 479 – see on enam kui seitsmekordne kasv!
Meil on kodudes aina rohkem internetivõrku ühendatud seadmed, mis seal omaette toimetavad ja ega me liiga täpselt ei tea, mis nendega toimub. Pesumasin, hambahari, ruuter – need kõik võivad olla osa robotvõrgustikust. Nii võibki su kodus olla nutiteler, mis võib olla osa ründekampaaniast ja sa ei saa sellest kunagi teada.
RIA andmetel levib Eestis praegu eriti aktiivselt robotvõrgustik Badbox 2, mis sihib just asjade interneti ehk IoT-seadmeid – nutipistikuid, kaameraid, meediapleiereid ja isegi mõningaid soodsaid nutikellasid.
Eriti kriitiline valdkond on kodune videovalve. Inimesed soovivad hoida kodus toimuval silma peal, aga ei mõtle sellele, et tema koduse turvakaamera pilt võib samal ajal olla nähtav ka kellegi teise ekraanil. Nii on esinenud juhtumeid, kus inimesed on kodust eemal, aga kaamerapildi kaudu saab teada, et keegi on just ostnud uue auto. Nii võibki juhtuda, et seda uut sõidukit pere naastes enam kodus pole. Seega võib ka turvamata pilveteenus muutuda kuriteo tööriistaks.
Hiina ja globaalsed riskid: pahavara tehasesse sisse kirjutatud
Globaalsetest riskidest rääkides saab eraldi välja tuua Hiinas toodetud tehnika ja selle võimalikku seose sealse riikliku seire või kontrollmehhanismidega. Kui sul on kodus näiteks odav Hiina digiboks, võib juhtuda, et keegi ka Pekingis jälgib, mida sina oma telerist vaatad. USB-pulgad, tahvelarvutid ja kõikvõimalikud muud võrku ühendatud seadmed – neid on leitud juba tuhandete kaupa koos seadmetesse eelinstallitud pahavaraga.
Paraku pole see kõik enam müüt vaid praktika. Paljusid odavaid seadmeid saab juhtida kaugelt. Kui Hiina tahaks globaalse katastroofi korraldada, siis nad võiks lihtsalt vajutada nuppu – autod ei liiguks, seadmed ei töötaks. Sellepärast Euroopa ja USA võitlevadki, et elutähtis tehnika ei tuleks sealt.
USA Föderaalse Kommunikatsioonikomisjoni (FCC) andmetel on mitmed Hiina ettevõtted nagu Hikvision ja Dahua juba mustas nimekirjas, kuna nende toodete kaudu on tuvastatud võimalik spionaaž.
Probleem pole ainult tehnikas, vaid ka inimestes
Küberohtude ennetamise ja nende vastu võitlemise puhul ei saa rääkida pelgalt tehnoloogilisest lahendusest, kuna pahatihti on just inimene selle ahela kõige nõrgem lüli. Põhjus on selles, et me oleme laisad, mugavad ja uudishimulikud. Klikime kahtlastel linkidel, sest need tunduvad huvitavad või pakuvad kiireid viise rikastumiseks ning reeglina hakkab siis ka midagi negatiivset juhtuma.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et küberohud ei ole enam pelgalt tehniline probleem – need on muutunud osaks meie igapäevaelust, kus rünnakud sihivad üha enam inimest ennast, tema harjumusi ja usaldust. Elame ajastul, kus kurjategijad ei murra enam ainult süsteeme, vaid tungivad meie kodudesse läbi nutiseadmete, petlike sõnumite ja näiliselt usaldusväärsete kontaktide. Küberrünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli märkamatud, kuid nende mõju võib olla laastav. Seetõttu ei piisa enam ainult tehnilisest kaitsmisest – vaja on teadlikkust, kriitilist mõtlemist ja valmisolekut küsida: kas ma olen kindel, et minu kodu turvakaamera ei tee otseülekannet kurjategijale?
Raivo Malteri arvamuslugu ilmus Postimehes 24.08: https://arvamus.postimees.ee/8310613/raivo-malter-oled-sa-kindel-et-oma-kodust-otseulekannet-kurjategijale-ei-tee
