„Ootad algust või lõppu, ei tea. Kas avada uksed ja minna neist rinnaga läbi või vaikselt laveerida? Kui võtaks ma päevast vaid hetke, kus midagi on läinud on hästi ja suudaks ma seda kopeerida“, laulab Andreas Sepp koos „Hainz“ Meelis Hainsooga duetti. DND uus plaat „Viimane kustutab tule“ on ideaalne autoroolis muusika kuulamiseks, pakkudes hingele rahu. 

 

Hiina elektriautod ja Euroopa

Kuid Euroopa Liidu hingele ei anna rahu, et Hiina elektriautode tootjad tulevad meie õuele mängima, pakkudes oma toodangut palju soodsama hinnaga kui Euroopa autotootjad seda suudavad. Ja võta sa kinni, kas tegemist on reaalse Pekingi riigiabiga oma tootjatele, mis annab neile Euroopa turul hinna vaates konkurentsieelise või lihtsalt kiusuga – miks nad meie liivakasti trügivad? Kui “tuntud autotootjariigid“ nagu Eesti, Läti ja Leedu hääletasid täiendava tollimaksu poolt, siis Saksamaa oli sellele selgelt vastu. Ja ometigi on Saksamaa Euroopa suurim autotootja. Miks siis nii? Põhjuseks Saksamaa autotootjad, kes toodavad palju Hiinas ja ka Hiina turule. 

Ja siinkohal tuleb mängu SAIC Motor, kes on Hiina suurim autotootja ja teeb tihedalt koostööd Volkswagen grupiga ja seda juba päris ammu. Ja siit ka selgus, miks Saksamaa oli kõrgendatud tollide kehtestamisele vastu.

Maxuse maailm 

SAIC Maxus on Hiina SAIC Motors’ile kuuluv automark. SAIC Motor ehk Shanghai Automotive Industry Corporation on SAIC Maxus sõiduautode ja tarbesõidukite tootja ja omanik ning suurim börsil noteeritud autotootja Hiinas. Kontsern müüs 2023. aastal üle 5 miljoni auto ja on maailma suuruselt seitsmes autotootja. 

1958. aastal asutatud SAIC Motor on arenenud traditsioonilisest tootmisettevõttest ülemaailmseks auto- ja liikuvusteenuste pakkujaks, mis keskendub uuenduslikule tehnoloogiale ja transpordi elektrifitseerimisele. SAIC Maxus loodi 2011. aastal ja on Põhjamaade turul esindatud alates 2018. aastast. Viimastel aastatel on Maxus olnud üks enimmüüdud elektriautode kaubamärke Põhjamaades. Aastast 2023 on Eestis Maxuse ainuesindaja United Motors AS.

Maxus Euniq 6 Grand SUV on stiilne ja suur elektriline linnamaastur, millel on mahukas sõitjateruum ja oma klassi suurim, 754 liitrine pakiruum. 

Esmapilgul tundubki Euniq 6 suur ja kandiline, mõneti sarnane KIA EV9-ga. Kuid seda vaid tõesti esmasel vaatlemisel. Uurides autot veidi lähemalt, ilmuvad välja kumerused, mis suurt kandilisust vähendavad ning seda nii eest, tagant kui ka küljelt piiludes. Pikkust on 4735 mm, laiust 1860 mm ja kõrgust 1736 mm. Autot veavad edasi esirattad ning kliirens on 190 mm. Täiesti sobiv linnamaastur, millega minna avastama ka kaugemaid RMK matkaradu.

Mulle kui koeraomanikule valmistab suurimat rõõmu selle auto pagasiruum, kuhu saab lihtsalt mahutada kaks koerapuuri, et tagada lemmikloomade turvaline ja mugav sõit. Või siis bändimehest autoomanikuna, kuhu mahutada pillivõimud ja pillid. Kuigi jah, trummar peab oma setupi ikka ise oma autos kohale vedama. Üheauto bändi lahenduseks oleks cajon.

Ainuke etteheide pagasiruumi osas on pagasiluugi avamise kõrgus – olles 186 cm pikk, pean avatud luugi alla liikuma ettevaatlikult, avanemiskõrgust võiks minu kasvu juures olla +5 cm. 

Tagaistmel reisijatele on külluses jalaruumi ning kolm täiskasvanut mahub lahedasti paraja kõrgusega pingile istuma. Ja seda mitte vaid lühikeseks linnasõiduks, mis auto nimest võiks lähtuda – linnamaastur. Oh ei, ka Tallinn – Võru sõiduks on seal ruumi ja mugavust. Avarust lisab veel panoraamkatus, mis kuulub põhivarustusse. 

Rooli taga 

Nahkistmed, nahaga kaetud rool ja kogu esipaneel. Jah, rohelise mõttemaailmaga inimene nagu mina, küsib siin kohe – miks ei ole kasutusel taaskasutatud materjalist toodetud katteid?

Istumisasendi leiab kiirelt ning juhiistmelt ei tundugi see auto nii suur. Nina ja nurgad on litsalt hoomatavad ning tagurdades tuleb appi 360 kraadine ülevaade. Kaamerad lülituvad tööle ka sõidurida vahetades  või pöörates ristmikul vasakule-paremale. Veidi häirib, et kaameravaade jääb liiga pikalt ekraanile ette. 

Loomulikult on olemas ka meeleoluvalgus, mida saab muuta päris suures ulatuses.  

Juhiabid on diskreetsed ega pinise vastikult kõrva. Kui juhil on turvavöö kinnitamata, siis auto lihtsalt kohalt ei liigu. Seega jääteel liikudes tuleb turvatöö kindlasti selja tagant kinnitada. Kaamera loeb piirangumärke eeskujulikult ning kuvab need nähtavalt juhiesisele ekraanile.
Väga hea on detailne info elektrienergia kasutuse osas, see on loetav ja lihtsalt arusaadav. Linnas saab valida kolme erineva jõuga regeneratiivse pidurdamise vahel. Kuid lausa ühe pedaaliga hakkama ei saa – auto jääb ikka veerema kiirusega 10-12 km/h ning lõpliku otsuse seisma jäämiseks peab tegema juht, kasutades piduripedaali. 

Multimeedia ekraan sobitub oma asukohaga kenasti esipaneeliga ega tekita minus küsimust, miks insenerid ta sinna paigutasid. Vihjeks on kõrgel eraldiseisvad ekraanikesed.

Väga palju seal valikuid ei olegi. CarPlay toimib juhtmega ühendusega ja Android Auto tugi puudub. Viimase jaoks on tootja küll mingi äpilaadse asja lisanud, sai küll proovitud Google Pixel ja erinevad Samsungi telefone, kuid mina seda tööle ei saanud.

Kõik valikud on alloleval pildil nähtavad ja rohkem seal sisu ei olegi.

Esiakna ja tagumise akna soojenduse saab nupuvajutusega tööle lülitada, kuid kliima täpsem reguleerimine toimub ikka ekraani vahendusel. Hää seegi. 

Väike vahepala – Maxus versus Lexus

Hei sina, Lexus RX450 h+ omanik, kes sa proovisid pühapäeva õhtul Vabaduse puiesteel viis korda oma auto kiirendust! Tuletan sulle meelde kolme olulist asja – esiteks on linnas piirkiiruseks 50 km/h – ka siis kui õues on juba pime. Teiseks – kiirendades oma Lexuse 70-80 km/h, kohtume kindlasti järgmise valgusfoori punase tule all. Ja kolmandaks – elektriauto kiirendus on igal juhul parem kui sinul! Nii palju siis väikesest sõnade mängust Lexus ja Maxus.

Energiamaailm 

Maxus Euniq 6 on varustatud 70 kWh sõiduakuga, mis olenevalt juhi sõidustiilist ning välisest temperatuurist tagab tootja andmetel läbisõiduks 350 kuni 450 km.

Seekord sai pikem testisõit tehtud Läänemaale ning keskmine kulu jäi 20 kWh/100 km kanti. Päris kindlasti ei meeldi Maxusele kiirus 110+ km/h, sest tema esiotsa profiil ehk lauppind seda ei soosi ning energiakulu kasvab hüppeliselt 28-30 kWh/100km peale. Kuid liikumine kiirustel kuni 100 km/h on igati sobivad. Lisaks hüppeliselt kasvavale energiakulule kasvab 100+ km/h kiirustel ka sõitjate ruumi kostuv rehvimüra. Ja selle põhjuseks on olematu isolatsioon salongiõhu väljumiskohas.

Alexela 150 kW laadijas sain maksimaalseks laadimistugevuseks 74 kW, mis on ligalähedane tootja lubatule 80 kW. Ja palun ära mõtlegi, et ma käin elektriautot spetsiaalselt laadimas. Istusin pool tunnikest juuksuritoolil ning selle ajaga sai auto 19,2 kWh sõiduulatust 50 kW Enefiti Ülemiste keskuse laadijas. Ikka kaks ühes, ütlen mina. Ja see annab 100 km sõiduulatust. 

Statistika pakub ilusat graafilist vaadet viimase 50 km energiakulu osas, kuid miks vaid viimased 50 km? See graafika võiks olla viimased 100 km või viimane tripp.

Kolme päeva keskmiseks kujunes 21,8 kWh/100 km kohta. Kusjuures eelmisel õhtul oli see number veel väiksem 19,8 kWh. Ja selle keskmise energiakulu automaagilisel suurenemisel on väga lihtne selgitus: hommikul 5 kraadises jaheduses sõidu alustamisel kulub päris palju energiat sõitjate ruumi soojendamiseks jaMaxusel puudub õhksoojuspump.

Kokkuvõte 

Praktiline ja mahukas elektriline pereauto, mis pere eelarvele põntsu ei pane. Kampaaniahind koos KIK-i toetusega on 35900 eurot. Varustuse osas on ainus valik värv, kõik muu on juba hinnas. Garantii on 5 aastat või 100 000 kilomeetrit, aku garantii on lausa 8 aastat. Suuruse ja hinna poolest loen otsesteks konkurentideks nii Škoda Enyaq kui Mercedes EQB. Kuid nende varustus on lahjem, kui võrrelda nende „hinnad alates“ mudeleid. 

Plussid

  • Hea väljavaade nii esi- kui ka tagaistmel
  • Mahukas pagasiruum
  • Mugav istumisasend nii ees kui ka taga 

Miinused 

  • Õhksoojapumba puudumine
  • Android Auto ei ole toetatud
  • Kiirusel 100+ km/h müha, mis tuleb tagarataste juurest. 
ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»