Peamised põhjused, mis kärbivad koduinterneti kiirust

Mitmed kodused asjaajamised sõltuvad täna internetist ja selle kiirusest. Samas puutuvad inimesed ikka ja jälle kokku olukorraga, kus koduinterneti tegelik kiirus osutub madalamaks kui konkreetne pakett justkui võimaldaks.

Kuna interneti kiirusega seotud küsimusi tekib pidevalt, reastas Telia tehniline tugi peamised põhjused, miks võib koduse püsiinterneti kiirus jääda oodatust tagasihoidlikumaks. Ühtlasi jagab Telia nõuandeid, kuidas ühenduse kiirust parandada.

Vananenud seadmed

 Seadmetega juba on paraku nii, et aja möödudes kipuvad need vananema ega suuda toetada kõiki funktsioone, mis käivad kaasas tehnoloogia kiire arenguga. Ehk nii, nagu vahetatakse teatud aja jooksul välja oma nutitelefon, teler või auto, tuleb seda paratamatult teha ka koduse ruuteri või digiboksiga. Just ruuteril on koduse interneti kvaliteedi seisukohalt kandev roll. Probleem on aga selles, et mitmed vanema generatsiooni ruuterid ei suuda edastada tänapäevaseid interneti kiirusi. Nii võibki juhtuda, et kuigi koju on tellitud internetipakett, mis kirjade järgi võimaldab üles- ja allalaadimist näiteks kuni 500 Mbit/s, suudab ruuter sellest reaalselt välja pigistada vaid viiendiku ehk ca 100 Mbit/s.

Telia soovitus: veenduge enne uue internetipaketti tellimist, et teie kodune ruuter toetab kõrgemaid kiirusi. Selle kohta saab alati nõu küsida oma teenusepakkujalt.

Kodune kaabeldus

Esmalt tasuks kodus üle kontrollida, et sisevõrgus paiknev kaabel oleks korralik ning et kaabel pole silmnähtavalt muljutud või katki. Juhul kui võrgukaabel on vigastatud, muljutud või murtud terava nurga alla (90 kraadi), võivad tekkida kiiruseprobleemid või ühenduse katkemised, sest kõik kaabli sooned ei pruugi enam töötada.

Telia soovitus: hea oleks veenduda, et kaabelduse puhul on kasutusel vähemalt Cat5e-tüüpi kaabel ning et kaablis on korralikult otsastatud kõik 8 soont. 4 soonega kaablid võimaldavad arvuti ja ruuteri vahel luua ja kasutada kiirusi kuni 100 Mbit/s.

WiFi võrk ja selle eripärad

 Enamus inimesi eelistab kodus internetti tarbida üle WiFi võrgu, kuna see on mugav ja kaablivaba lahendus. Samas võib see sama mugavus ja vabadus tulla teatava hinnaga, mis väljendub WiFi võrgu kvaliteedis. Alustuseks peaks pöörama tähelepanu ruuteri asendile ja asukohale.

Ruuteri asend

Osa ruutereid asetatakse enamasti horisontaalselt riiulile või kapile. Samas pakub Telia oma klientidele ka ruutereid (nt Telia X2 ruuter), mis tuleb kodus paigaldada just püstisessse asendisse, et tagada seadmele piisav õhu juurdepääs, mis on vajalik seadme jahutamiseks. Samuti on kodudest näiteid, kus ruuter kinnitatakse hoopis seinale.
Samas peab teadma, et ruuteri sees on ringantenn, mistõttu võib sõltuvalt ruuteri asukohast tekkida olukord, kus näiteks kõrvaltoas ja teise korruse toas on levi hea, aga ruuterist tahapoole jäävas ruumis pole.

Telia soovitus: kui tunnete, et WiFi võrgu kvaliteet jätab soovida, proovige muuta ruuteri asendit.

Ruuteri asukoht

WiFi levimisele ja kvaliteedile avaldab olulist mõju ka ruuteri asukoht. Kuna ruuter on vilkuvate tuledega elektroonikaseade, eelistavad paljud inimesed selle silma alt ära panna. Nii paigaldatakse ruutereid esiku kappi, teleri taha, nõrkvoolu kilpi, mõnda olmeruumi jne. WiFi kasutamine toimub seevastu aga just eluruumides. Seega on eelpoolt loetletud kohtade puhul WiFi levimine juba mõnevõrra takistatud, millest tekivad internetiühenduse katkemised ning kiiruseprobleemid. Ka teiste elektroonikaseadmete taha paigutamine pole parim mõte, sest kõik sellised seadmed mõjutavad WiFi levimist. Nii on esinenud mitmeid juhtumeid, kus telerit tööle pannes kaob WiFi ühendus ning selle põhjuseks on just teleri taha peidetud ruuter. Ruuter ei tohiks paikneda ka kõlarite peal ja/või taga või mikrolaineahju läheduses.

Telia soovitus: kui tunnete, et WiFi võrgu kvaliteet jätab soovida, proovige muuta ruuteri asukohta.

Teised WiFi-võrgud

Lisaks ruuteri asendile ja asukohale tuleks üle vaadata teised WiFi-võrgud, mis konkreetses korteris või elamus levivad. Mida tugevam on kellegi teise WiFi, mis levib kliendi kasutatavas WiFi levialas, seda suurem võimalus on ka murede tekkeks, nagu ühenduse katkemine ja aeglane kiirus.

Telia soovitus: üks võimalus tuvastamaks, kas ruuter on õiges kohas (levikontroll) ning kas teisi WiFi võrke on näha ja mis kanalitel need asuvad, on kasutada nutitelefoni abi. Laadides enda telefoni WiFi Analyzer äpi, saab sellega kodus ringi liikuda ning kontrollida kui hea on levi erinevates ruumides, kui palju on teisi võrke ja millistel kanalitel need levivad. Selle põhjal saab siis juba teha vastavad muudatused nii seadme asukoha, asendi kui WiFi kanali vaates. Kui siiski selgub, et WiFi  lihtsalt ei levi kõikidesse ruumidesse, tuleb kasutusele võtta lisaseadmed.

Suuremate elamute puhul on heaks lahenduseks näiteks Telia Smart WiFi teenus, mille puhul laiendatakse ja võimendatakse kliendi elukohas WiFi võrku läbi Airties WiFi seadmete, mis ka omavahel suhtlevad ja andmeid edastavad.

2,4GHz ja 5GHz WiFil on samuti vahe

WiFi osas on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, kas tegu on 2,4GHz või 5GHz sagedusel leviva WiFiga. 2,4GHz puhul on maksimaalne saavutatav kiirus 144 Mbit/s, reaalne kiirus jääb aga enamasti 60-80 Mbit/s vahele. Ehk siis sellises võrgus ei saa mitte kuidagi isegi 100 Mbit/s kiirust kätte.

5GHz võrgus on teoorias kiiruseks 1,7 Gbit/s, reaalne kiirus jääb aga vahemikku 600-800 Mbit/s. Ehk sellises WiFi võrgus saab kätte nii 200 kui ka 500 Mbit/s kiirused. Küll peab siin arvestama väikese „agaga“ – 5GHz WiFi leviala on väiksem kui 2,4 GHz oma.

Vanemad ruuterid nagu Inteno DG301 ja DG200 toimetavadki vaid 2,4GHz WiFi sagedusel ning nendega ei saa paraku ka 100 Mbit/s kiirust kätte.

Tegurid, mis mõjutavad interneti kiirustesti 

Üldjuhul kontrollivad inimesed oma koduinterneti kiirust veebipõhiste kiirustestidega. Peamised põhjused, miks ei saa kiirustesti puhul oodatud kiirusi kätte, on järgnevad:

• Kiirustesti tehakse mõnel tundmatul lehel ja tundmatu serveri suunas. Õige oleks teha: speedtest.net veebilehel, valides serveriks näiteks Telia Tallinn;
• Kasutajal töötab kiirusetesti tegemise ajal VPN;
• Kiirusetesti ajal töötab kas samas või mõnes teises arvutis failivahetusprogramm (torrent, popcorn time jne), mis kasutab ressursi ära;
• Kasutaja ei teegi kiiruseteste ning tema jaoks on internet aeglane, kuna mõni kindel internetilehekülg avaneb aeglaselt;
• Kasutatav arvuti on vananenud ja aeglane, mida kasutaja tunnetab kui aeglast internetti;

Tegevused, mida peaks silmas pidama kiiruse testimisel

• Kontrollige, et arvutis ei käi kiirustesti ajal teisi protsesse, mis internetiühendust kasutada võik; sulgege internetilehitseja aknad, väljuge suhtlusprogrammidest jne;
• Osa viirusetõrje/tulemüüri tarkvarasid võib mõjutada interneti kiirust. Väljalülitamise hetkel on arvuti kergesti haavatav ja Telia ei soovita seda teha. Kui klient on antud tarkvara välja lülitanud testi ajaks, soovitame selle pärast testi lõpetamist kindlasti sisse lülitada;
• Enne testimist tuleks sulgeda teised seadmed, mis internetti kasutavad: TV (digiboks), teised arvutid, nutiseadmed;
• Enne kiirustest on soovitatav teha ruuterile ja arvutile taaskäivitus;
• Kiirustesti tehes ei tasu pimesi uskuda testis saadud numbrit, kui see tehakse WiFi võrgus. Soovituslik on teha kiirustest Telia Online abi lehel.