TV ja meelelahutus
3 min lugemine
Üha enam suurenev digilõhe jätab paljud eakad igapäevaelus hätta. Ehkki suurel osal neist on nutitelefonid ja internetiühendus, napib oskusi ja julgust küsida abi nende kasutamisel. Telia Eesti ja Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi koostöös ellu kutsutud programm Digimentorid püüab seda tühimikku täita.
Esimesed digimentorid, Anneli Anijärv ja Karmen Minenko, kes on läbinud Digimentorite koolitusprogrammi ja eakaid õpetanud, kinnitavad, et vajadus taolise abi järele on oluliselt suurem, kui esialgu arvati.
Karmen Minenko sõnul seisneb peamine probleem selles, et paljud avalikud teenused on kolinud digikeskkonda, ent suur osa eakatest ei tunne isegi nutiseadmete elementaarseid funktsioone. „Nooremad pereliikmed on neile ostnud küll telefoni või arvuti, kuid kasutusjuhend jääb sageli andmata. Mõni kardab, et vajutab valesse kohta, teine ei saa aru inglise keelest – keelebarjäärist võib piisata, et vajalik toiming tegemata jääks,“ rääkis Minenko. Tema sõnul ei seisne raskus tehnika puudumises, vaid just selle mõtestatud kasutamises.
Anneli Anijärve hinnangul takistab abi küsimist tihti tagasihoidlikkus või hirm olla koormaks. „Paljud eakad ütlevad, et veedavad niigi harva aega oma lastelastega ega taha seda vähestki kasutada tehniliste murede lahendamiseks,“ sõnas Anijärv. Veelgi keerulisem on neil, kel pole lähedasi, kelle poole pöörduda. Sageli jääb ainukeseks kontaktiks sotsiaaltöötaja, kelle digipädevus võib samuti olla piiratud. Abi küsimine puudutab tihti ka tundlikku infot – näiteks terviseandmeid või pangatoiminguid. „Kes meist sooviks, et võõras inimene tema isiklikke andmeid näeks või haldaks?“ tõi Anijärv välja.
Digimentorid tõdevad, et appi on vaja rohkem noori, kes oleksid valmis eakaid digiteemadel toetama. „Tegelikult saab juba täna alustada. Suvi on ideaalne aeg – lapselapsed võiksid vanavanematel külas olles õpetada kasvõi kõige lihtsamaid digitoiminguid. Tihti on neil küsimusi, millele nad seni vastuseid pole leidnud,“ julgustas Minenko noori enda lähedasi aitama. Tema sõnul on eakatel tarvis just personaalset lähenemist, sest sageli tuleb õpetamist alustada kõige lihtsamatest toimingutest.
Anijärv lisas, et noored saaksid eakaid aidata näiteks telefoni mälu tühjendamisel, soovimatute sõbrakutsete blokeerimisel, postkasti korrastamisel või hoiatada internetipettuste eest. „Kahjuks on just eakad sageli kõige haavatavamad. Petturid oskavad manipuleerida üksilduse ja usaldusega. Mitmed eakad, kellega oleme rääkinud, soovivadki eelkõige teada, kuidas end digipettuste eest kaitsta,“ ütles ta. „Ühe härra päästis pettusest vaid see, et tal oli veel nuputelefon ega saanud tundmatule lingile vajutada.“
Teisalt kinnitasid esimesed digimentorid, et on palju neid vanemaealisi, kes kasutavad TikToki või ChatGPT-d. „Nad soovivad väga õppida uusi asju ja olla kõige toimuvaga kursis. Paljud eakad on tegelikult väga uudishimulikud ja osavad, kui neile vaid antakse võimalus ja piisavalt selgitusi,” selgitas Anijärv. Tema sõnul on oluline suhtuda eakatesse kui võimekatesse õppijatesse, mitte kui abivajajatesse.
Mõlemad mentorid kutsuvad digimentordama madalamate digipädevustega inimesi. „See tänutunne, mis peegeldub eakate silmis, kui sa neile midagi kasulikku õpetad, on kirjeldamatu,“ sõnas Minenko ning lisas, et ka vabatahtlikud saavad ise väärt kogemuse. „Enne eakate õpetamist läbid ka ise lühikese koolituse, mille annavad omaala eksperdid,” lisas ta.
Digimentorid on Telia Eesti ja Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi koostöös loodud programm, mille eesmärk on veebimaailmas aidata juhendada nii lapsi kui ka madalate digipädevustega täiskasvanuid. Ideid, teaduspõhiseid ja kasulikke materjale, mille abil digiabi pakkuda, leiab Digimentorite kodulehelt: https://meedia.ut.ee
