Oleme tunnistajaks Aasia riikide kolmandale invasioonile ja näeme, kui jõuliselt tungivad peale Hiinast pärit autotootjad oma autodega, pakkudes laia valikut, kus on olemas nii puhtal elektril kulgevad kui ka hübriidmootoritega mudelid. 

 

Seekord kostus Sealionis endale mugavat istumisasendit seadistades Dynaaudio helisüsteemist Singer-Vingeri lugu „Jumalaga puberteet“:

„Pool on purunend, kool on ununend, ilmavaade välja kujunend 
Naerdes nügime, selg on prügine, suurde ellu sisse trügime.“ 

Vaatame ajas tagasi 

Esmalt tulid 1970. aastate naftakriisi ajal Euroopat vallutama Jaapani autotootjad. Nende väikesed, kütusesäästlikud ja usaldusväärsed autod pakkusid alternatiivi Euroopa “janustele” masinatele. Alguses suhtuti Jaapani autodesse kui “odavatesse ja väikestesse” autodesse ning nende omaksvõtmine Euroopa tarbijate poolt võttis aega, kuid Jaapani autotootjad panustasid järjepidevalt kvaliteedile, töökindlusele ja tehnoloogilisele arengule. See strateegia tasus end ära ja tasapisi hakkasid tarbijad nende eeliseid hindama. Töökindlus ja madalad ülalpidamiskulud said oluliseks müügiargumendiks. Tänaseks on Jaapani kaubamärgid, nagu Toyota, Honda ja Nissan, on Euroopas kindlalt kanda kinnitanud. Omaksvõtmine oli pigem järkjärguline protsess, mis kestis aastakümneid, alustades 70ndatest ja süvenedes 80ndatel ja 90ndatel. 

Ja kakskümmend aastat hiljem oli käes Lõuna-Korea autotootjate kord vallutada Euroopa autoturgu. Lõuna-Korea autode omaksvõtmine oli alguses aeglasem, kuna nad pidid ületama maineprobleeme ja tõestama oma kvaliteeti. Kuid Hyundai ja Kia investeerisid tohutult disaini, kvaliteedi, tehnoloogia ja garantii programmidesse. Heaks näiteks oli Kia 7-aastane garantii. See strateegia oli väga edukas ja alates 2000. aastate algusest on nende turuosa Euroopas pidevalt kasvanud. Nad on suutnud ümber kujundada oma maine “odavatest” autodest “kvaliteetseteks ja stiilseteks” sõidukiteks, mis pakuvad head hinna ja kvaliteedi suhet. Nende omaksvõtmise protsess oli kiirem kui Jaapani tootjatel, keda aitas juba turu harjumine Aasia autode töökindlusega. 

Ja nüüd on Hiina autotootjate kord tulla ja näidata vanale maailmale, milleks nende automudelid suutelised on. 

Jää hüvasti puberteet?

Hiina elektriautode osakaal Euroopa Liidu elektriautode turul oli 2019. aastal 1%, kuid 2024. aasta juuniks tõusis see juba 10%-ni ja 2024. aasta mai seisuga isegi 18,5% kõigist Euroopas müüdud elektriautodest. See näitab tohutut kasvu lühikese ajaga. 

Pildi allkiri: Minu jaoks on juhi ees olev 10-tolline ekraan üleküllastunud infost. Taustapilti muuta ei saa, tuleb leppida Ocean elustiiliga. Energiakulu arvestus näitab vaid viimase 50 km keskmist. Pikema sõidu keskmine tuleb kasutajal käsitsi kokku arvutada või avastada see multimeedia ekraani menüüde sügavustest. 

Euroopa Komisjoni hoiatuse kohaselt võivad Hiina (sh Hiinale kuuluvad) elektriautode kaubamärgid moodustada 2025. aastaks 15% ELi elektriautode turust. Euroopa Liit on küll kehtestanud tollimaksud Hiinast imporditud autodele, kuid vastukaaluks plaanib näiteks Hiina BYD tehaste rajamist Ungaris ning Türgis.  

BYD, lühend inglise keelsest lausest Build Your Dreams, edulugu sai alguse mobiiltelefonidele akude valmistajana. Motorola ja Nokia olid esimesed, kes hakkasid kasutama BYD akusid. Ja sealt edasi, omaniku ambitsioonide kasvades, lisandus aastal 2005 oma autotööstus, mis panustab elektriliste ja hübriidmootoriga autode arendamisele ja müügile. Kuigi BYD on maailmas suurim elektrisõidukite tootja, on nende bränd Euroopa tarbijate jaoks veel suhteliselt uus. Usalduse ja maine loomine võtab aega, eriti premium-segmendis, kuhu BYD soovib kuuluda. 

BYD Sealion 7 on BYD-i Ocean-seeria lipulaevaks kavandatud täiselektriline linnamaastur, mis pakub oma hinna ning omaduste poolelt konkurentsi premium-segmendi elektriliste linnamaasturitele. Euroopa vaates oleksid otsesed konkurendid Škoda Enyaq Coupe  ning VW ID.5.  Selle disain on inspireeritud “ookeani esteetikast”, mis on omane kogu  BYD-i Ocean-sarjale ning rõhutab elustiili.

Pildi allkiri: Murtud pinnad koos kumerustega jätavad tõesti mulje voolavast veest. Tagatuledes võib aimata veepiisku. Ja kõige olulisem on mudeli nimetuse alune krüptiline märgis 4.5S. 
See tähendab, et Sealion 7 kiirendus 0-100 km/h on vaid 4,5 sekundit. 

Vahepala

Väike mälumängu küsimus autodisaini sõpradele. Kes on see mees, kes täna juhib BYD disainitiimi?

Väike vihje – eelnevalt on tema taskus olnud peadisaineri visiitkaardid kandnud järgnevate autotootjate logosid: Alfa Romeo, Seat, Audi, VW?

Vastus: Alates 2017. aastast on BYD Auto globaalne disainidirektor Wolfgang Egger. Tema ülesanne on olnud luua BYD-le äratuntav ja kaasaegne disainiidentiteet, mis aitaks neil rahvusvahelisel turul läbi lüüa. 

Viisteist korda BYD

Koostekvaliteet on korralik. Kõik keredetailide vahed on ühtlased. Kui väljast autole ring peale teha, siis teravad silmad loevad kokku 11 BYD logo. Ja kui ukselingid on avatud asendis elik kerest väljas, siis leiab ka igal ukselingil BYD logo. Seega on neid kokku 15! Ma ei ole ühtegi nii edevat autot veel enne oma elus kohanud. Juhipoolsel peeglil on NFC logo, mis lubab autot avada ja kasutada nutitelefonis oleva BYD äppiga.

Istmed, uksepolstrid ja osaliselt ka esipaneel on kaetud pealtnäha tepitud Nappa nahaga, kuid täpsemalt uurimisel osutub see siiski pehmeks vegan nahaks. Taaskasutus on ka Hiinas au sees. 

Sealion 7 on pikkust veidi rohkem kui 4,8 meetrit, laius peaaegu 2m ja kõrgus 1,6 meetrit. Teljevahe on suur – 2930 mm, see lubab tagaistmel laiutada igat kasvu reisijal.

Tagumine pagasiruum on 500 liitrine ning eest leiab veel 58 liitrise „frunki“. 

Pildi allkiri: Suur 15,6-tolline ekraan on pööratav. Kasutaja vaatest meeldib mulle rohkem horisontaalne asend, mitte püstine, a’la Tesla vaade. 

Ustes on suured ja sügavad panipaigad, mille küljed on samuti vooderdatud pehmet Nappa nahka meenutava vegannahaga. Ja panipaiga põhjast leiab kummimati, mitte palja plasti. Eks seegi ole märk pürgimast Premium-klassi.

Keskkonsooli alt leiab panipaiga käekotile ning kaks USB-C laadimispesa koos 120W sigaretisüütajapesaga. CarPlay töötab juhtmevabalt ning olemas on täiesti toimiv 50W juhtmevaba laadija. Ka taga istujate jaoks on kaks USB-C laadijat olemas. 

Keskkonsoolil on küll nupp esiklaasi soojenduse lülitamiseks, kuid kogu ülejäänud kliimajuhtimine käib multimeedia ekraanilt. Õnneks reageerib ekraan kiirelt ning täpselt.

Miskipärast on disainerid kaardilugeja ette lisanud värvilisi kujundeid kuvava ekraani. Selle otstarve jäi arusaamatuks kõigil, kes kõrvalistmel istusid. 

Juhiistmel on kahe juhi seadete mälu, kuid nende vahetamiseks ei ole insenerid leidnud kohta juhiuksel. Halloo! Istu miniatuurse naise järgi seadistatud juhikohale ja leia multimeedia ekraanilt isteasendi mälu number 2. Selmet vajutada uksel nuppu ja istuda normaalselt juhi kohale?!?

Ka esiistmete soojenduse ja ventilatsiooni tööle panemiseks tuleb leida multimeedia ekraanilt see õige koht, et siis need tööle lülitada. Siin oleks paremaks lahenduseks ikkagi füüsilised nupud keskkonsoolis. Väike miinus Premiumile  

Kui näed BYD Sealion 7 tänaval, on keeruline pelgalt välimuse järgi kindlaks teha, kas tegemist on Performance või Excellence varustusastmega, sest olulisemad erinevused on “kapoti all” (jõudlus, aku, laadimiskiirus) ning salongis pakutavas luksuses ja mugavustes. Proovisõidu auto oli Excellence varustuses, mis tähendab kahte elektrimootorit koguvõimusega 390 kW, nelikvedu ja suuremat akut – 91,3 kWh. Dynaaudio helisüsteem sisaldab 12 kõlarit ning pakub üpriski meeldivat helipilti, mida on võimalik seadistada nelja sagedusriba ulatuses. Päris hea, kuid mitte tippheli. 

Auto on vaikne nii maanteel heal asfaldil kulgedes kui ka kruusateel auke läbides. Juhiabilised eriti ei sekku, kuid aktiivne kaamera jälgib kogu aeg juhi pilku ning manitseb kord teed jälgima, kord tee peatust tegema. Kusjuures enda meelest oli mul neil hetkedel pilk ikka teel, mitte kõrvalistuja jalgadel. 

Energia maailm

Tootja poolt lubatud sõiduulatus on 500 km, mis on täiesti realistlik number ega ole „laest“ võetud. Peale laadimist 95%, nägin ekraanil kahel korral sõiduulatuseks 450 km.

Linnasõidul näitas Sealion keskmiseks 15,6 kWh/100 km, mis on jahedates kevadistes oludes päris hea tulemus. Keskmine proovisõidu energiakulu tuli 20,7 kWh/100 km, mis on parem kui Harju keskmine. 

Tootja poolt lubatud maksimaalne laadimiskiirus jäi küll kätte saamata, kuid +10 kraadi juures alustab Sealion laadimist 50 kWh ning optimeerides oma Blade Battery akusüsteemi temperatuuri, tõuseb laadimiskiirus loetud minutitega 140 kWh. 

 

* Parandan loo pealkirjas oleva sõnademängu – tegemist ei ole ikkagi merelõviga (sea lion), vaid Seal mudeliga, mille pardal ION funktsioon, mis regulaarselt kontrollib nii õues kui salongis valitsevat õhukeskkonda ning vajadusel parandab seda ioonikestega. 

Nagu pildil näha, siis minu maakohas valitseb ideaalne õhukeskkond ning salongiõhk ei vaja ioonikestega värskendamist.

 

Tegemist on täiesti tõsiselt võtetava keskklassi elektriautoga, mis pakub tugevat konkurentsi Euroopa autotootjatele. Kõik on nii nagu peab ja nii nagu tootja on lubanud. Ehk siis tõesti – vähemalt BYD vaates on noorukiiga läbi ning nende mudeleid peab võtma tõsiselt. Nad on siin ja pakuvad sõiduelamusi. Kuid aeg annab arutlust ja  alles aastate pärast paistab, kui vastupidavad nad on ja kuidas need BYD kestavad. 

Plussid

  • Kvaliteetne sõitjaruum ja pehme Nappa nahk
  • Energiakulu nii linnas kui maanteel
  • Mugav ja vaikne kulgemine

Miinused

  • Ebamugav erinevate juhtide poolt seadistatud juhiistme seadete kiirvahetus
  • Istemete soojendus ja ventilatsioon vaid läbi multimeedia ekraani menüüde.
  • Tripi energiakulu kuvamine 72 km ja 14 kWh. Keskmist arvuta ise  
ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»