Lynk & Co 02: detektiivide sõiduproov

Mida teha, kui augusti kuu vihmased ilmad ei lase õues toimetada ning sunnivad inimese tubaste toimetuste juurde? Lihtsam viis on siirduda raamaturiiuli juurde, et lugeda oma meelisautorite peategelaste seiklustest. Ja mis siin salata, mulle meeldivad kriminullid. 

Seega võtame ette järjekordse elektri abil kulgeva neljarattalise ja paneme sellesse istuma tuntud detektiivid.

Osalejad: 

• Roolis: Perry Mason – loogiline, praktiline ja analüütiline. 
• Tagaistmel: Hercule Poirot – detailne, tähelepanelik ja esteetilisele täiuslikkusele orienteeritud. 

Päike paistis heledalt üle Rae valla tänavate, kui Perry Mason istus Lynk & Co 02 juhiistmele. Tagaistmel istus, selg sirge, elegantse vuntsiga Hercule Poirot, pilk uurimas iga pisiasja. See auto oli nende jaoks eriline, tuues nad hoopis uude ajajärku. Vaikne ja elektriline mudel, mis pakkus neile uue mõistatuse. Perry Mason sätib juhiistme paika, seadistab peeglid ja haarab roolist. Talle on esmatähtis funktsionaalsus. 

Auto vaikne käivitus tekitab Masonis koheselt rahulolu. Ta tunneb kohest kiirendust ja mõtleb: “0-100 km/h 5.5 sekundiga. See auto on nagu tugeva kaaluga tõend, mida pole võimalik eitada. 200 hobust suudavad päris hästi vaid tagarataste abil seda kahetonnist elukat edasi viia. Kiire, otsustav ja viib mind sinna, kuhu vaja.” Tema jaoks on auto töövahend, mis peab olema usaldusväärne ja efektiivne. 

Hercule Poirot istub tagaistmel, sõrm silitamas vuntsi ning pilk uurimas igat pisiasja. Teda huvitab sisekujunduse täiuslikkus ja elegantsus. “Raamideta uksed? Ah, mon ami, see on tõeline kunst!” lausub ta Masonile. “See näitab, et disainer on mõelnud isegi kõige väiksematele detailidele, mis loob avara ja elegantse tunde.” Vaikne salong annab ruumi mõtetele. “Vaikus on petlik,” jätkab Poirot. “See on ideaalne auto kuriteo üle arutlemiseks. Puuduvad mootorimüra häirivad tegurid, mis segaksid minu väikeste hallide ajurakkude tööd.” 

Lähem vaatlus: faktid lauale 

Sõiduproovi käigus analüüsivad detektiivid konkreetseid andmeid. 

• Energiakulu ja sõiduulatus
  Perry Masonile meeldib, et keskmine kombineeritud energiakulu on tootyja andmetel 17,3 kWh/100 km ja sõiduulatus ulatub kuni 445 km. JA selleks see testsõit ongi ette võetud, et saada aimu, kas need numbrid on reaalselt või tootja on lähenenud neile optimistlikult. 

“Nii, see on piisav. Vabalt saab sõita ühest linnast teise ilma mureta, et teel laadimisjaama otsida. See vähendab ebamäärasust ja riski – just nagu hea argument kohtus,” nendib ta. Poirot aga märkab, et see auto on Rootsi (Volvo) ja Hiina (Geely) koostöö vili. “Ah! See on intriig! Kaks nii erinevat kultuuri on kokku saanud, et luua midagi uut. See on põnev,” nendib ta. 

• Laadimise kiirus ja nutiseadmete laadimine
  Mason noogutab heakskiitvalt, kui kuuleb, et aku laadimiskiirus on 150 kW ja laadimisaeg 10% kuni 80% on vaid 30 minutit. “See on suurepärane. Aja kokkuhoid on võit,” leiab ta. Juhi ees oleval ekraanil on mitmeid numbreid, mille alusel pead ise kokku arvutama reaalse laadimiskiiruse. 

Matemaatikakaugeid kasutajaid aitab õnneks ajamäärus, mis näitab 100% jäänud aega. Poirot on aga kahtlev USB laadimispesade asukohtade osas. “Miks ees ja taga?” küsib ta kahtlevalt. “Ja üks neist on alati USB-C ja teine USB-A? See ei ole sümmeetriline!”

• Mugavus ja tehnoloogia
  Tagaistmel istuv Poirot tunneb, kuidas mõnus õhk liigub läbi jahutus- ja soojendusavade, mis asuvad nii esiistme all kui ka B-piilaris. “Ah! C’est magnifique! See näitab, et disainer on mõelnud kõikidele reisijatele, mitte ainult juhile. See on läbimõeldud ja elegantne,” lausub ta. „Ja siis  veel see läbipaistel klaaskatus – vahel on lihtsalt hea lasta oma ajurakukestel puhata ning vaadelda, kuidas pilved kõrgel taevas kihutavad“ täpsustub tagaistmelt. Masonile meeldib nutitelefoni leidlik juhtmevaba laadija, mis hoiab telefoni kindlalt paigas. “See on praktiline lahendus. Lihtne ja efektiivne,” kinnitab ta.

  Mason hindab ka 360° kaamera vaadet, mis aitab tavapärase tagurdamise kõrval ka vasakule-paremale pöörates ning suurt 15,4-tollist multimeedia ekraani. “See on nagu kohtuasja täielik ülevaade. Ma näen iga nurga alt,” mõtleb ta. Samuti oleks talle vastuvõetav hind 39 990 eurost, mis tundub mõistlik. Poirot naudib aga 14 Harman Kardon kõlari puhast heli. “See on kui sümfoonia. Iga noot on täiuslik ja selge,” ütleb ta. „Kuid ekraanil on sõrmejäljed nähtavad ka ilma luubita“, kostub tagaistmel veel üks täiendus. 

Kriitika ja puudused: lahendamata mõistatused 

Isegi selline muljetavaldav auto ei pääse nende kahe terava pilgu eest. 

• Menüüde keerukus: Masoni otsaesine läheb kipra, kui ta proovib kliimat reguleerida. “Ma tahan kliimat muuta ühe nupuvajutusega, mitte lappida läbi ekraanimenüü. See on ohtlik. Pilk liigub mitmeks sekundiks teelt, kui vaja rohkem õhku suunata näiteks esiaknale” nendib Mason. Poirot on veelgi kriitilisem. “See on täiesti ebatäiuslik! Miks peaks midagi olema nii sügavale peidetud? See on ebaloogiline,” ütleb Poirot. „Kus on nupukesed, mida ka minu nõrk käsi suudaks kohe tabada ning kasutada?“ 

• Pagasiruumi suurus: Masonile on vastuvõetamatu, et bassikitarri võimendi ei mahu pagasikaane alla. Võimendi peab paiknema püsti. “Miks ei suudeta luua paindlikku ruumi? On laiust ja pikkust, puudu jääb sügavusest. See on ebaefektiivne ruumikasutus,” ütleb ta. Poirot aga näeb selles “kuritegu”. “See on nagu unustatud sõrmejälg kuriteopaigal – rikub kogu täiusliku pildi,” leiab ta. „Ja kus need musikaalsed rootslased siis olid?“, täiendab Poirot. 

• Liigne steriilsus: Poirot’ jaoks on auto liiga vaikne ja täiuslik. “See auto on nagu laboratoorium. Liiga puhas, liiga vaikne,” ütleb ta. “Puudub see… mõistatus. Puudub vana mootori heli, mis annab aimu tema jõust. Nüüd pean ma leppima vaid tagarataste poolt tekitatud sahinaga, mis tagaistmele kostub.“ 

Lõplik järeldus 

Mason ja Poirot jõuavad sarnasele järeldusele, kuid täiesti erinevaid teid pidi. 

Perry Mason järeldab: “See auto on suurepärane töövahend, mis on loogiline ja tõhus. Juhitavus on üle keskmise. Juhikohal leiab ideaalse sõiduasendi kiirelt. Suurim puudus on kliima juhtimine läbi ekraani, mis on minu tööga seotud riskide tõttu vastuvõetamatu.” Positiive poole pealt  saan ma õppida, kuidas roolis olla ökonoomsem – energiakulu graafika näitab kenasti, kuidas kulgesid viimased 50 või 100 kilomeetrit. 

Hercule Poirot järeldab: “See auto on peaaegu täiuslik, aga see ‘peaaegu’ on nagu pisikene kuritegu. Sügavale peidetud menüü ja ebaefektiivne pagasiruumi lahendus  näitavad, et disainerid ei mõelnud kõiki detaile lõpuni. See on mulle vastuvõetamatu, sest mina ja mu ‘väikesed hallid ajurakud’ püüame alati leida absoluutset täiuslikkust.” Siinkohal ei aita välja ka väike 15 liitrine frunk kapotikaane all. „Kuid naudin tagaistmel väga head heli, sooja kliimat ning võrratut taevavaadet läbi klaaskatuse.“

Kokkuvõte 

Nende kahe geeniuse järeldused olid kokkuvõttes sarnased, kuid nad jõudsid sinna täiesti erinevaid teid pidi. Nad leidsid, et reaalne keskmine energiakulu, mis oli 16,6 kWh/100 km, oli igati kiiduväärt. Ja see on väiksem, kui tootja polt lubatud. Multimeedia ekraani sügavustest saab kogu info kätte, kuid mõne asja leidmiseks pead väga sügavale kaevuma. 

Perry Mason leidis, et auto on usaldusväärne ja tõhus töövahend. “Mahajäetud asitõendi juhtum“, kus bassivõimendi oli jäetud maha lihtsalt seetõttu, et see ei mahtunud pagasiruumi korralikult ära, tundus Masonile äärmiselt ebaloogiline. “See on lohakus,” nentis Mason. “Suurepärane lahendus on see, mis arvestab kõikide detailidega, kaasa arvatud ruumikasutusega. See on ebaefektiivne ja tekitab ebavajalikke probleeme, mida minu töös ei saa endale lubada.” Reaalne suurim laadimiskiirus, mida detektiivid oma reisil kohtasid, oli 123 kW, mis on päris hea tulemus. 

Hercule Poirot jaoks oli see “Mahajäetud Asitõendi” juhtum aga põnev ja iseloomulik. “See bassivõimendi pagasiruumi paigutamine oli nagu unustatud sõrmejälg kuriteopaigal – see rikub kogu täiusliku pildi,” mõtiskles Poirot. Ta leidis, et auto vaikne salong ja kvaliteetsed Harman Kardoni kõlarid olid suurepärased, kuid tema jaoks oli oluline ka heli allikas. “Kõige peenemaid toone ei saa kuulata, kui heli kvaliteet sõltub ebausaldusväärsest allikast,” ütles ta Masonile, pidades silmas, et auto heli on küll puhas, kuid parimaks elamuseks peab olema ka heli allikas täiuslik. Poirot jaoks rikkus see väike puudus kogu harmoonia. Ja siis kõlas väike sõbralik märkus Masoni suunas  – käes on aeg, kus raadio kuulamine tuleb vahetada korraliku kvaliteediga „lossless“ muusika vastu.  

Kuidas Lynk & Co 02 end paremini müüks? 

Et Lynk & Co 02 meeldiks nii ratsionaalsele Masonile kui ka esteetilisele Poirot’le, võiks turunduskampaania keskenduda mitte lihtsalt auto omadustele, vaid sellele, mida see auto tegelikult pakub: probleemivaba elu juhtum. 

Masoni jaoks: Selline slogan apelleeriks tema loogilisele mõtlemisele. See auto lahendab transpordiga seotud probleemid – pikk sõiduulatus, kiire laadimine ja usaldusväärne tehnoloogia. Turundusmaterjalides võiks rõhutada, et see auto on loodud lahendama igapäevaseid väljakutseid, säästma aega ja pakkuma meelerahu. 

Poirot’ jaoks: Slogan “Lõplik Lahendus” omandaks sügavama tähenduse. See ei viitaks ainult praktilistele lahendustele, vaid ka esteetilisele täiuslikkusele. See auto pakub “lõplikku lahendust” disaini, mugavuse ja vaikuse osas, luues ideaalse keskkonna, kus saab keskenduda olulistele asjadele, olgu need siis mõtted või muusika. Turundus rõhutaks, et auto on kui detektiivi abiline, mis aitab leida lahendusi ka kõige keerulisematele mõistatustele. 

Nii saab ühendada auto praktilised eelised (Mason) ja kunstilise täiuslikkuse (Poirot), muutes selle atraktiivseks sihtgrupile, kes hindab nii loogikat kui ka elegantsi.

Plussid

• Disain
• Sõiduulatus
• Kiire laadimine

Miinused

• Kliima juhtimine läbi puutetundliku ekraani