Loodusvaatluste äpp annab igaühele võimaluse panustada looduskaitsesse

Kuulsid huvitavat linnulaulu? Nägid lagendikul mingi looma jälgi? Tegid aiatöid ja märkasid tigu? Anna oma leidudest metsas, aias või pargis teada läbi Loodusvaatluste nutirakenduse.

12. mail algas tänavune Looduskaitsekuu ja sel puhul tutvustan äppi, mis valmis kaks aastat tagasi ja mis on vahepeal muutunud paremaks. Loodusvaatluste nutirakendus annab kõigile võimaluse teatada oma leidudest looduses. Leidude all peetakse silmas kõikvõimalike elusolendite, kes ei ole inimesed, tegevust või selle jälgi.

Eestlased on teada-tuntud looduses käijad, keda kutsuvad rabad, metsad, parkmetsad ja oma aiamaad. Pilte ja videosid teeme me samuti ogaralt palju nagu kogu ülejäänud maailm. Miks peaks siis huvitavaid või ka tavalisemaid leide ainult endale või Instagramile hoidma?

Jagades neid Loodusvaatluste äpiga, jõuavad kõik sissekanded Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), kus neist on palju kasu. Kogutud andmed võimaldavad kaardistada liikide levikut, uurida fenoloogiat ning korraldada võõrliikide tõrjet ning kaitsealuste liikide kaitset. Lisaks aitavad andmed vabatahtlikku seiret, mis omakorda toetab riiklikku seiret.

Õigupoolest tirisin ka ise Loodusvaatluste rakenduse alla hiljuti, pärast seda, kui nägin Facebookis kevadises metsas müttavaid karusid, kes just tänu sellele äpile kaadrisse jäid.

Äpis teiste märgitud vaatlustulemusi näha ei saa, küll aga ise mugavalt märkida. Lisaks kohatud liigile, arvukusele, asukohale jm olulisele, saab lisada ka video, pildi või helifaili. Ülaltoodud karud jäid rajakaamera vaatevälja ja jõudsid just tänu sellele äpile Keskkonnaagentuurini.

Äpi mõte on anda kõigile võimalus märkamistest ja vaatlustest looduses Keskkonnaagentuurile teada anda. Läbi äpi edastatav info aitab näiteks teadlasi, looduskaitse korraldajaid, tudengeid ja paljusid teisi loodusega tegelevaid spetsialiste.

Sisestada saab kõikide Eestis esinevate liikide andmeid. Kui võiks arvata, et looduskaitse korraldajatel on eriti suur huvi kaitsealuste liikide vastu, siis agentuuri sõnul on olulised ka tavalisemate liikide andmed. Oodatud pole kaugeltki mitte ainult metsas tehtud suurulukite käpajäljed või huntide ulg. Samahästi võib pildi teha koduaias nähtud mardikast või linnapargis oravast. Mida rohkem andmeid, seda paremaid keskkonnaalaseid otsuseid on võimalik keskkonnaagentuuril teha.