TV ja meelelahutus
3 min lugemine
Ehkki tehnikuametile mõeldes kangastub ilmselt silme ette pilt jutukast noormehest, leidub reeglite hulgas vahel erandeid. Telia kliente on juba viis aastat IT-tehnikuna abistanud Karmen, kelle teekond ettevõttes algas enam kui kümme aastat tagasi.
Praeguse seisuga on Karmen Telia ainus naistehnik. Tavapäratut ametit naudib ta aga täiel rinnal – maskuliinne töökeskkond on olnud toetav ja abistav, kinnitab ta. Kuidas Karmen aga üldse tehnikuametini jõudis? Selgub, et suurt rolli mängis juhuste kokkulangevus.
„Sattusin 2010. aasta sügisel Elioni praktikale. Tegin rikete järelkontrolli kõnesid ehk uurisin klientide käest, kas pärast tehniku külastust neil kõik ikka toimib,“ meenutab Karmen. „Kui lõpetasin kooli, siis asusin tehnilise toe konsultandina püsivalt tööle, ehkki olin alguses võrdlemisi häbelik suhtleja. Värske töötajana oli mul võimalus minna tehniku tööpäeva varjutama. See hakkas mulle kohe meeldima! Mulle tundus käeline töö palju loomuomasem kui tehnilises toes kõnedele vastamine,“ räägib ta.
Ometi võttis tehnikuametisse jõudmine veel päris mitu aastat aega – esiti kutsuti Karmenit kandideerima aasta pärast esimest kokkupuudet, aga toona oli tal juhilubade tegemine veel pooleli. Kolm aastat hiljem, kui autosõit käpas, saigi Karmenist Telia IT-tehnik.
„Naljaga pooleks ütlesin algul, et võiksin tehnikuks hakata kasvõi nende kollaste valguskaablite pärast! Kollane on mu lemmikvärv,“ muigab Karmen. „Kandideerimisel olin ainuke naine ja osutusingi valituks. Algus oli päris raske – ma polnud varem ju isegi seina sisse auke puurinud.“
Karmen väärtustab oma ametis kõrgelt elukestva õppe võimalust. Kui alguses tundis ta ehk väikest hirmugi, et puurib kogemata sisse elektrijuhtmetesse, siis aegamööda pöördus hirm hoopiski huviks elektritööde vastu. Tänaseks on Karmen lõpetanud kutsekoolis ka sisetööde elektriku eriala.
Tehniku igapäev
Telia tehnikute töö on vaheldusrikas, sest kunagi ei tea täpselt ette, millist väljakutset järgmine tööamps pakub. See aga Karmenile meeldibki.
„Vaatan juba õhtul valmis, mida järgmisest päevast oodata. Hommikul võtan laost vajalikud seadmed-materjalid, helistan kliendile ette ja asun teele. Lihtsustatult öeldes paneme paigalduse ajal sidekilbis signaali peale, veame juhtme tuppa, paigaldame seadmed, veendume interneti ja telepildi olemasolus, vastame küsimustele ja vormistame lepingu,“ kirjeldab Karmen oma tüüpilist igapäeva.
Riketega tegelemiseks on tehnikutel varnast võtta oma nipp. „Kui miski ei tööta, siis kontrollime kõigepealt ühenduse olemasolu viimases sidepunktis enne klienti. Nii on kõige lihtsam viga tuvastada,“ avaldab Karmen.
Tehniku igapäevatöö muutub hooajaliselt päris palju: näiteks suvel tuleb rinda pista äikeseprobleemidega ning just suviti tõuseb äikesest tingitud rikete arv ja töökoormus.
Siiski leidub palju ka n-ö tüüpilisi töid, mida tuleb ette ikka ja jälle, sõltumata ajast või kohast.
„Palju noori peresid kolib linnaäärsetesse uuselamurajoonidesse, seega on seadmete ümberpaigutamine võrdlemisi tavaline teema. Järk-järgult asendatakse vaskkaablit valguskaabliga, need vahetused on samuti meie teha,“ kirjeldab Karmen. „Vahel meeldib koduloomadele juhtmeid läbi närida, vahel on platsis hiired.“
Tehnikahuvi maast madalast
Aimdused, et neiu huvialad just tehnikavaldkonna poole kalduvad, saabusid juba väga noorelt.
„Ema sõnul mängisin väiksena palju autodega, bussisõit esireas meeldis mulle samuti väga. Panin konstruktorit kokku, nukud eriti ei huvitanud,“ räägib Karmen.
„Üllatunud klientidega puutun kokku peaaegu iga päev. Ikka uuritakse, kuidas ma küll sellise töö peale sattusin,“ muigab ta.
Tehnikutöö on Karmenini toonud palju huvitavaid juhtumisi. „Oi, neid tuleb alalõpmata ette. Hiljuti sattusin näiteks pinginaabri juurde, keda polnud 13 aastat näinud!“ meenutab ta.
Lõpetuseks paneb Karmen kõikidele noortele neidudele südamele: unistuste nimel pingutamist ei maksa peljata. Kui mõni eriala või valdkond paneb tõepoolest silma särama, tasub õnnestumise nimel igatahes vaeva näha.
„Kui huvi on tõsine, tuleb oma unistuste poole püüelda. Isegi kui kõik ei õnnestu kohe, ei tohi alla anda. See on teekond, mitte spurt!“ ütleb ta.
