Enamasti räägitakse ilma puhul soojakraadidest, tuulest ja sademetest. Lisaks saab telefoni abil silma peal hoida UV-kiirguse tugevusel, mis aitab hoiduda päikesepõletusest. UV-kiirguse jälgimine on lihtne ja vastava info saab tõsta avaekraanile.
Kirjutan seda artiklit mere ääres muruplatsil. Päike sirab, kerge tuuleõhk jahutab nahka ja sooja on üle kahekümne kraadi. Linnud vidistavad ja meri kohiseb rahustavalt. Pärast pikka talve on võimalik viibida külma kartmata õues ja täiendada D-vitamiini varusid.
Pole suurem asi saladus, et lisaks päikese meeldivatele omadustele jõuab nahale ja isegi selle alla silmale nähtamatu UV-kiirgus, mis halvimal juhul võib kahjustada koguni DNA-d ja silmi, rääkimata nahast.
Telefon ütleb mulle, et hetkel on UV-indeks neli. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab number kolme (ja kõrgema) numbri puhul kanda päikese eest kaitsvaid riideid, päikesekaitsekreemi või varju.
Kuidas telefoni abil hõlpsalt UV-kiirgust mõõta
UV-kiirguse kohta on teavet andnud tõenäoliselt iga ilmaäpp, mida ma olen kasutanud. Näiteks Eesti riiklik ilmaäpp ILM+ jagab UV-kiirguse kohta teavet tuntumates randades.
Eestlaste seas kõige populaarsemates telefonides – Samsungi ja Apple’i omades – on väga asjalikud ja päris täpsed ilmaäpid juba sees. Apple’i telefonides on selleks äpp Weather, mille vidina (widgeti) saab tõsta ekraani esilehele ja isegi lukuekraanile. Sel juhul pole vaja telefoni lahti lukustada. Kusjuures nii ILM+ ja iPhone’ides olev Weather näitavad kiirel testimisel sama infot.
Samsungi telefonides on ilmaäpi nimeks samuti Weather ja paistab olevat sama asjalik. Kui telefoniga kaasasolevad rakendused miskipärast ei sobi, siis pole probleemi – äpipoodidest leiab suure valiku alternatiive.
Kusjuures telefonide ilmaäpid toimivad asukoha järgi. Kui seade tabab ära liikumise, siis toimub ka ilmainfo uuendamine. UV-kiirguse osas tuleb arvesse võtta, et liiv peegeldab valgust, mis tähendab, et lisaks otsesele kiirgusele jõuab nahale ka peegelduv.
Põhjamaa inimesed, kes enamasti on heleda nahaga, kipuvad intensiivsema UV-kiirgusega piirkondades eriti kergesti ära põlema. Mida suurem on kiirgus, seda vähem peaks päikese käes viibima, sest põletuseks piisab lühemast ajast. Seetõttu on lisaks Eestile mõistlik UV-kiirgusel silm peal hoida ka ringi reisides.
Eestlaste seas populaarsetes vahemeremaades, Kanaaridel ja näiteks Kagu-Aasia riikides tuleb arvestada tugevama kiirgusega.