Pikk nädalavahetus Hyundai IONIQ 9 roolis annab üsna hea pildi sellest, kuidas Hyundai seni suurim elektriline mudel Eesti talvega toime tuleb.

 

Topauto esinduses autosse istudes tervitab mind BOSE audiosüsteem oma 14 kõlariga ning neist kostab ansambli Külm Mai lugu „Jaanuari jõgi“. 

Jaanuari jõgi, voolab minust mööda
Jaanuari jõgi, voolab minust läbi. 

Helisüsteem

Seekord ei esita laul küsimust, vaid paneb proovile auto helisüsteemi. Bassikäigul põhinev pala on selleks ideaalne. Tulemus on muljetavaldav – bass on mahe ja puhas ning salongi ei teki mingit müra ega kuminat.

Helisüsteem üllatab ka kaardirakenduste kasutamisel. Muusika jääb salongis mängima sama valjusega, kuid hääljuhised jõuavad juhini justkui mitmekanalilisest kodukinost – vasakult ja eest. Tekib tunne, nagu tuleks heli otse juhi ees oleva ekraani tagant. 

Olgu allikaks DAB-raadio, Spotify või Apple Music – heli kvaliteet püsib igal juhul kõrgel tasemel. Esimene positiivne üllatus on kirjas. 

Suur, suur ja ruumikas 

Väliselt ei püüa IONIQ 9 tähelepanu lärmakalt. Ta mõjub pigem rahuliku enesekindlusega. Sirgjooneline ja massiivne kere jätab mulje autost, mis teab väga hästi oma mõõtmeid ega ürita neid varjata. 

Lai hoiak, kõrge vööjoon ja pikad proportsioonid loovad rahuliku, kuid autoriteetse silueti. Lumisel teel mõjub see auto sama loomulikult kui linnatänaval.

Disainis on üks huvitav detail, mis esmapilgul võib märkamata jääda, kuid hakkab kasutamisel kiiresti silma – juhiuks on väiksem kui tagumine uks. See ei ole juhuslik lahendus, vaid teadlik otsus. Suurem tagumine uks muudab kolmandasse istmeritta sisenemise märgatavalt mugavamaks, eriti talveriietes reisijate puhul. 

Kolmas istmerida ei ole siin pelgalt hädaabinõu. Ka täiskasvanu leiab seal täiesti kasutatava isteasendi, kuigi põlved kipuvad veidi teise rea istmeseljaga kokku puutuma. Ruumi jagub hästi ka teises reas ning esireas ei ole sellest puudust muidugi kunagi. 

Auto mõõdud räägivad enda eest: pikkust 5060 mm, laiust pea kaks meetrit ja teljevahe 3130 mm. Just see teljevahe selgitab kõige paremini, miks kolmas istmerida ei ole lihtsalt hädaabinõu.

Vaikus, betoon ja kunst 

Talvine Tallinn summutab helisid ja IONIQ 9 lisab sellele omalt poolt veel ühe kihi vaikust. 

Vabaduse väljaku alla keerates ei otsi me seekord parkimiskohta ega kiirlaadijat. Maa-aluses parklas ootab hoopis drivein kunstinäitus – skulptuurid betooni ja bastionimüüride vahel, mida saab vaadata aeglaselt liikuvast autost.

IONIQ 9 kulgeb siin loomulikult. Ei mingit kiirustamist ega vajadust mootorimüraga ruumi täita. Edith Karlsoni ja Jass Kaselaane teosed ilmuvad esitulede valguses justkui juhuslikult, iga kurvi taga veidi uue nurga alt. Kunst ei nõua tähelepanu, vaid lubab end märgata – täpselt samamoodi nagu see auto ise. 

See on kummaliselt loogiline kooslus: suur elektriline pereauto, maa-alune linnaruum ja kaasaegne skulptuur. Hetk, kus autosõit ei ole lihtsalt liikumine punktist A punkti B, vaid osa linnakogemusest. Ja kui siit uuesti päevavalgusse tõusta, jääb tunne, et IONIQ 9 sobib sellesse vaiksesse, mõtestatud kulgemisse üllatavalt hästi. 

Juhiabilised – vajalikud või mitte? 

Hyundai IONIQ 9 juhiabisüsteemide komplekt on muljetavaldavalt ulatuslik, kuid praktikas ei pruugi nende käitumine alati ideaalselt sobida. 

Talvistes oludes tunduvad need kohati liiga agarad. Juht ootab autolt pigem rahulikku taustaabi, mitte pidevat sekkumist. Valge lume serv jäise asfaldi kõrval ei ole kindlasti sõiduraja tähis, kuid juhiabiline võib seda mõnikord just nii tõlgendada ning proovida autot rooliga eemale juhtida. Tegelikult on rataste hoidmine lumisel serval sageli turvalisem kui süsteemi tekitatud siksakitamine.

Liikudes meie maakodust Järvakandi poole pärast kerget lumesadu, kui metsateid kattis umbes 5 cm lendlevat lund, õnnestus lausa kuus juhiabilist segadusse ajada. Need andsid endast juhi ees oleval ekraanil kordamööda märku. 

Hyundai on seadistanud oma ADAS-süsteemid konservatiivseks: kui kaamerad ja radarid ei näe ideaalselt – näiteks lume, pori või soola tõttu –, eelistab auto süsteemid välja lülitada, mitte ekslikult sekkuda. 

Sarnast käitumist on täheldatud ka teistes IONIQ-seeria mudelites ning kasutajate kogemused foorumites kinnitavad seda.

Samas liigub Hyundai selles vallas positiivses suunas edasi. Näiteks vana elektriline Kona lülitas adaptiivse püsikiirushoidja välja kohe, kui radar autoninas lumega kattus. Lume vastu aitab väga hästi väike elektriline soojendus nii kaamerale kui ka radarile. Veidi arendustööd ja maailm on jälle parem. 

Laadimine ja energiakulu 

Hyundai IONIQ 9 on ehitatud 800-voldisele E-GMP platvormile, mis on loodud just ülikiireks DC-laadimiseks. 

Kõigil versioonidel on 110 kWh aku ning tootja lubab tugevat laadimisvõimekust ja suurt sõiduulatust. 

WLTP järgi on tagaveolise mudeli sõiduulatus 620 km ning AWD nelikveolise 20-tolliste ratastega mudeli puhul 606 km. Laadimine 10–80% peaks tootja sõnul võtma 350 kW laadija juures 24 minutit. 

Eelsoojendatud akuga on pilt tõesti muljetavaldav. IONIQ 9 kaardirakendus juhatab Jüris asuva Ignitise 200 kW laadijani ning graafik räägib enda eest. Teoorias oleksin võinud kasutada ka Circle K või Alexela laadijaid, kuid need suudavad kuvada vaid hetkelist ja maksimaalset laadimisvõimust, mitte aga kaunist graafilist kõverat nagu Ignitise laadijad. 

Graafik ei valeta. 200 kW laadijast saab Hyundai kätte peaaegu maksimumvõimsuse 193 kW ning 27 minutiga 70 kWh energiat keskmise laadimisvõimsusega 160 kW. Ja need on täpselt need numbrid, mis tootja on lubanud. Kusjuures seda kõike talvetingimustes õues, kus kraad näitab -7°C ja silm seletab tihedat lumesadu. 

See tulemus on väga lähedal tootja lubatud ideaalile ning kinnitab, et IONIQ 9 laadimiskõver püsib tugev ka külmas kliimas. Keskmine 160 kW tähendab, et auto ei käi korraks tippvõimsusel ja ei kuku siis kohe alla, vaid hoiab kõrget taset pikemalt – just see on pika sõidu puhul oluline. Kes ütles, et külmas laadimine on ajaraisk?

Ilma eelsoojenduseta 

Kui mõte laadima minna tekib alles sõidu ajal ja aku ei ole eelsoojendatud, on pilt realistlikum.

Maksimaalne laadimisvõimsus jääb siis 69 kW juurde ning keskmine umbes 60 kW. See ei ole puudus, vaid täiesti tavapärane käitumine suurte akudega elektriautodel. Sama loogika kehtib ka konkurentide puhul – ilma eelsoojenduseta piirab süsteem laadimisvõimsust aku kaitsmiseks. 

Positiivne on see, et auto ei ürita juhile midagi ilustada, vaid töötab täpselt nii, nagu füüsika ja aku tervis ette näevad. 

Kokkuvõte 

Hyundai IONIQ 9 ei püüa olla auto kõigile. Ta ei ole sportlik ega kompaktne linnasõiduk, vaid suur ja rahulik mugav elektriline pereauto. 

Tegemist on Hyundai seni kõige ambitsioonikama elektrimudeliga – kolmerealise seitsmekohalise maasturiga, mille tugevused avalduvad eelkõige pikematel sõitudel ning keerulisemates oludes. 

Test toimus Eesti talves: miinuskraadid, värske lumi ja palju kõrvalteid. Just sellistes oludes kipuvad suured elektriautod kas särama või oma nõrkusi paljastama. 

IONIQ 9 puhul jäi mulje pigem esimesest. Auto liigub rahulikult, kindlalt ja vaikselt. See ei sunni tempot tõstma, vaid pigem kutsub seda maha võtma. 

Keskmiseks energiakuluks kujunes testiperioodil 29 kWh / 100 km. See on suurem kui tootja WLTP lubadus, kuid konteksti arvestades täiesti loogiline – pea kolme tonnine auto, suur aku, talvised olud ja SNOW-režiimi kasutamine. 

Mõnel hetkel, näiteks sügavas lumes teed puhastades, püsis energiakulu isegi üle 60 kWh / 100 km. See ei ole aga tavapärane sõidustsenaarium, vaid pigem tõeline testisõit . 

Reaalses kasutuses tähendab see talvist sõiduulatust umbes 400–450 km. Selle klassi elektriauto kohta on see väga tugev tulemus. Suur 110 kWh aku annab siin selge eelise – isegi kui kulu kasvab, ei teki pidevat vajadust järgmise laadija pärast muretseda. 

Laadimisel näitas IONIQ 9 oma tehnilist tugevust. Eelsoojendatud akuga suutis auto ka -7°C juures võtta vastu ligi 200 kW ning hoida keskmist umbes 160 kW, mis kinnitab, et 800voldine platvorm ei ole pelgalt number müügibrošüürist. Ilma eelsoojenduseta langes võimsus ootuspäraselt, kuid ka see käitumine oli loogiline ja aus – auto ei üritanud näidata numbreid, mida füüsika ei luba.

Kellele see auto sobib? 

IONIQ 9 ostja ei ole tõenäoliselt inimene, kes otsib esimest elektriautot või sõidab igapäevaselt üksi lühikesi otsi. 

See on auto suurele perele, pikemateks maanteesõitudeks ja inimesele, kes hindab ruumi, vaikust ning mugavust rohkem kui sportlikku sõidutunnet. 

Samuti sobib see neile, kes tulevad suurest sisepõlemismootoriga SUV-ist ja ei soovi teha kompromisse mõõtmetes ega praktilisuses, vaid vahetada jõuallikat. 

IONIQ 9 ei ole vigadeta. Juhiabisüsteemid võivad talvel tunduda liiga agarad või vastupidi – end täielikult välja lülitada.  

Kuid samal ajal jätab auto mulje, et selle põhivundament on tugev: platvorm, aku, laadimisvõimekus ja ruumikus töötavad päriselus täpselt nii, nagu lubatud. 

Plussid 

  • Väga ruumikas ja mugav salong kõigis istmeridades 
  • Ülikiire laadimisvõimekus ka talvistes oludes 
  • Suur aku ja kindel sõiduulatus 
  • Vaikne ja rahulik kulgemine pikaks teekonnaks 

Miinused 

  • Juhiabisüsteemid võivad talvel olla liiga agressiivsed või lülituda välja 
  • Suur mass ja mõõtmed on linnas tuntavad 
  • Talvine energiakulu ei ole väike, kuigi kontekstis põhjendatud 
ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»