Roheline mõtteviis
7 min lugemine
Üks hea sõber saatis peokutse, kus pidustuste paigaks Piusa Ürgoru puhkekeskus ning kutsega kaasas oli ka päevakava, kus kirjas lubadus ansambli saatel tantsu keerutada.
Ja siis hakkas peas kummitama lugu – Ska Faktor ja nende üks tuntumaid lugusid Tantsupeole:
Kuulge lähme tantsupeole. Kus on muusika, mis jalale teeb head
Kuulge lähme tantsupeole. Võtkem sõbrad ka ja tuju läheb heaks
Et kõik ausalt kirja panna, pean alustama hoopis sellest, et algses plaanis ei olnud meie reisikaaslaseks hoopiski mitte Mini Aceman, vaid hoopis üks teine elektriauto. Kuid mingite logistika segaduste tõttu olime viis päeva enne väljasõitu olukorras, kus meil puudus elektriline sõiduvahend ilmaäärele kulgemiseks. Ja siinkohal meie suured tänud Inchcape Motors Estoniale ja eriti Heily-Helenile, kes suutis nii lühikese etteteatamisega elektrilise Mini organiseerida.
Ja mitte lihtsalt Mini, vaid Mini Aceman JCW versioonis.
Mini elektriautode valikus on täna kolm mudelit, mille vahel saab oma vajadustest lähtuvalt valida. Kõike pisem on 3-ukseline luukpära Mini Cooper, mis on kõige rohkem sarnaneb algse Miniga. Kuid on ikkagi sellest hulga suurem. Temast 23 cm pikem keskmine õde kannabki Aceman mudelinime ning tegemist on täiesti uue kompaktse krossoveriga. Kõige suurem pereliige Countryman on pea 4,5 meetrine pereauto mõõtu linnamaastur. Mõlemal suuremal mudelil on alles küll Mini stiil, kuid pakuvad kasutajale suuremat praktilisust. JCW versioon on võidusõidust inspireeritud stiil, mis rõhutab must-punase värvi kombinatsiooni. 190 kW on piisav võimsus, et liigutada pea kaks tonni kaaluv sportlik Mini 5,9 sekundiga nullist sajani.
Enne ilmaservale kulgemist tuleb ette võtta väike testsõit, et aru saada, kuidas Mini elektrienergia kuluga lood on. Miks see oluline on?
Minu kogemus elektriautodega on päris pikk ning laias laastus võib nende autotootjate energiakulu andmed jagada kaheks – realistid ja optimistid. Realistidega on maailm selge, tegelik energiakulu on selline nagu on ka tootja poolne lubadus. Ja optimistid, kes lubavad palju, kuid tegelikkuses on kulu tunduvalt suurem.
Päris palju on räägitud ja kirjutatud elektriautoga seotud ärevustest. Kas ma ikka jõuan planeeritud laadimisjaama (sõiduulatuse ärevus), kas seal on vaba pistik ja laadija ikka töökorras (laadimisärevus)? Minu soovitus on selliste ärevustega toime tulekusk lihtne – sõida rohkem ja mida rohkem sa positiivseid kogemusi saad, seda väiksemaks muutub ka ärevus. Ja siis tekib juba hasart – kas vean välja või mitte. Siiamaale olen autoga alati plaanitud sihtpunkti jõudnud ning sealt ka edasi või tagasi sõitnud.
Väike testsõit Tartu maanteel ja Kose valla külavahe teedel andis aimu, et keskmine energiakulu peaks jääma 15 kWh/100 km kanti. Järelikult on tegemist realistliku tootjaga. Roosiistikud pagasiruumi ning suund koju tagasi. Nüüd on paras aeg hakata plaanima teekonda ning laadimispeatusi. Siinkohal võib mõni paadunud „petrolhead“ oma häält tõsta ning parastada elektriautoga kulgemise mõttetuse osas, kuid igal juhul tasub teekonda, eriti elektriauto roolis, veidi rohkem planeerida. Eks see ole ka üks osa „ärevustega“ tegelemisel.
Õhtul sai külastatud lähimat Circe K kiirlaadijat ning testida, kui kiirelt Mini laadimine toimib. Üsna kiirelt jõuab laadimisvõimus 75 kW peale ja jääb sinna kuni aku on laetud 80% ja siis hakkab vaikselt allapoole kukkuma. Ehk siis laadimine on veidi väiksem kui tootja poolt lubatud 95 kW. Ja 90% laetud akuga on sõiduulatuseks 300 km, mis arvutuslikult annab maanteel sõiduulatuseks 330 km.
Tallinn – Tikupoiss – Tartu – Piusa
Maanteel kulgemine on igav. Eriti siis, kui selleks on Tallinn-Tartu maantee. Püsikiiruse hoida peale ja kulged. Ja tänu suurtele ratastele hakkad ka kuulma, kuidas erinevad teeosad Mini salongi kostuvad. Šhhhh, tsssss, sah-sah, uuuuu, tõnks-tõnsk. Nii laulab Tartu maantee – on ideaalseid vaikseid lõike, kuid on ka sellised, kus rehvimüra päris tugevalt salongi jõuab.
Ja sellisel pikal ja rahulikul kulgemisel saad mängidagi erinevate MINI Experience-režiimidega. Need pakuvad kaheksat erinevat valguse, heli ja visuaali valimise võimalust, muutes eelkõige ümmarguse keskkonsoolis paikneva multimeedia ekraani värve ja kujundusi. Go Kart on küll tore valik, kuid üsna pea hakkab see mootorihäält meenutab põrin häirima ning minu lemmikuks osutus klassikaline vana minil vaade.
Ümmargune on küll minilik, kuid CarPlay ei oska end ümarat ekraani täiesti enda kasuks ära kasutada. Samas on kõik oluline Mini enda infost ekraanil olemas, seega sobivad koos töötama nii ümmargune ekraan kui kandiline äpp.
Sihtkohta jõudmisel tegime kaks veerandtunnist seljasirutust ja kohvipausi. Ja nii Tikupoisis (Alexela) kui Lõunakeskuse juures (Eleport) veetis Mini need 15 minutit ühendatuna laadimisjaamaga. Kõik kenasti algse plaani järgi, sest kohale jõuaks ilma laadimata, kuid kas kohapeal on laadimisvõimalust, ei teadnud me ette.
Setumaa kruusateed, vana Postitee, Piibe maantee
Tagasitee plaanisime mööda vana Postiteed ja Piibe maanteed, sest meie lemmik oli need kaks päeva hoiul Pillapalu lähistel lemmiklooma hoiukodus.
Ja need teed on hoopis teismoodi kui Tallinn – Tartu Võru maantee. Loodud just sellise spordiliku iseloomuga ja madala raskusekesega sõiduvahendi jaoks. Vasakule-paremale, üles-alla ja jälle hakkab otsast peale. See on puhas mõnu niimoodi kulgeda. Vaatad vaid teed, suunad kerge käega rooli ja ei mingit ekraani näppimist. Mini sportlik DNA on alles isegi elektrilises versioonis. Ja ei ole vahet, kas rataste all on kruus või asfalt. Kas tõesti peab sellise sõidukogemuse ja naudingu saamiseks viima Mini nii kaugele seiklema?
Teeme tagasiteel vaid ühe peatuse – kerge lõunaamps ja proovime järgi, kuidas Olerexi tanklatesse jõudnud Elektrumi laadijad elektrit välja annavad. Veel üks äpp telefoni, nüüd on neid seal juba kaheksa!
Väga hea ülevaate annab Elektrumi laadimisjaam oma ekraanile – näed millise võimusega auto elektrienergiat vastu võtab ja millal auto kiire laadimise lõpetab.
Nagu graafik näitab, suudab Mini maksimaalselt laadida küll 100 kW, kuid üsna pea kukub laadimisvõimsus 80 kW peale ja jääb sinna päris pikalt. 40% pealt 80% kulub umbes 20 minutit ja see ongi optimaalne laadimisaeg, sest peale 80% aku täitumist laadimiskiirus aeglustub märgatavalt.
Pagasiruum on piisav, mahutamaks bassivõimu, U-bassi ning kahe inimese reisivarustust. Täna sügavamale uputatud põhjale, sulgub kübarariiul muretult. Ja mis kõige olulisem – võimu ei ole vaja eraldi kinnitada, selle eest kannabki hoolt kübarariiul.
Esimestel istmetel on ruumi ohtralt. Ja kui ees selle ruumiga laiutada, hakkavad tagapingil istujate põlved esiistmetele vastas asuma. Kahekesi kulgemiseks on Aceman ideaalne auto. Ja pikemal sõidul saab kaasa võtta ka lapsed vanuses kuni põhikooli lõpuni, need tunnevad end tagumisel istmel hästi.
Kokkuvõte
Mini Aceman on elektriauto inimesele, kes soovib massist eristuda. Ei mingit linnamaasturi laadse välimusega eputamist. Säilinud on Mini Cooperi disain ja tunnetus, viis ust ja suurem pagasiruum pakub rohkem praktilisust.
Mini Aceman on tuntud oma “kardilaadse” sõidutunnetuse poolest, ja kui hästi mänguline olla, saab lisada kõlaritest kostuva „kart“ hääle. Kuigi pikapeale hakkab see häirima. Roolitunnetus on hea ja auto reageerib kiiresti juhi liigutustele, ja seda nii kruusateel ning linnaliikluses.
Salong on modernne ja minimalistlik, pakkudes lisaks praktilistele lülititele suurt ümmargust ekraani, mis on disaini fookuspunkt. Nupud on küll olemas, kuid kliima juhtimiseks peab ikka ekraani kasutama.
Emotsioone ja sõidurõõmu pakub Mini täie raha eest.
Keskmine energiakulu peale 816 kilomeetri läbimist on 14,5 kWh/100 km, mis on väga hea tulemus võrreldes paljude teiste elektriautodega.
Plussid
- Disain
- Sõidudünaaamika
- Piisava suurusega pagasiruum
- Erinevad sõidurežiimid
Miinused
- Tagaistmel vähene põlveruum
- Piiratud laadimiskiirus 95 kW
