Äriklassi sülearvutite lähitulevik: kuhu maailm liigub? 

Kuna viimastel aastatel on kaug- ja hübriidtöö muutunud normaalseks töötegemise viisiks, on senisest veelgi suuremal määral hakatud kasutama sülearvuteid. Võib öelda, et need on lauaarvutid pea täielikult välja tõrjunud ning saanud valdavaks arvutitüübiks. 

Seetõttu on huvitav vaadata, kuhu see valdkond liigub ning millised trendid lähiaastatel arvutite arengut kujundavad. 

Toomegi allpool välja suuremad trendid ja suundumised, mis iseloomustavad lähiaastate sülearvutite arengusuundi.

Tehisintellekti tugi ehk AI võimekus 

Viimase aja suurest teemast ehk tehisarust (AI-st) ei pääse ka arvutimaailm. Võib täie kindlusega öelda, et lähitulevikus ei ole AI enam „lisavõime“ või turundussõnum, vaid sülearvutite operatsioonisüsteemi ja riistvara loomulik osa. Täpsemalt öeldes liiguvad kõik tootjad oma äriklassi arvutitega selles suunas, et riistvara toetaks erinevate AI abiliste toimimist. Samuti teevad tarkvaratootjad tõsist tööd, et AI-st ka midagi päriselt kasu oleks. 

Käesoleval hetkel on n-ö standardiks Windows operatsioonisüsteemiga arvutitel Copilot+ PC võimekus. Täpsemalt tähendab Copilot+ PC piisava arvutusvõimsusega NPU olemasolu, mis tagab kohaliku ehk seadmepõhise AI toimimise. Selleks võib olla näiteks koosolekutest kokkuvõtete tegemine, andmetöötus või mingi muu tehisaru poolt pakutav võimalus. Seega on tootjad varustanud seadme sellise taseme raudvaraga, mis jaksab tehisintellekti ilma vaevata “jooksutada”. 

Kuna areng on selles vallas kiire, siis võib öelda, et õige pea muutub AI arvutites pidevalt töös olevaks ja inimest toetavaks abiliseks, sõltumata parajasti käsil olevast ülesandest või tööst. 

ARM-protsessorite läbimurre 

Pikka aega olid sülearvutite protsessorite maailmas valdavaks x86-arhitektuuril põhinevad protsessorid. Tavainimese jaoks see kombinatsioon küll erilist tähtsust ei omanud. Pigem teati ja otsustati enamasti lihtsalt kas Inteli või AMD platvormi kasuks ning seejärel valiti konkreetne protsessori seeria, näiteks Intel Core i5 või uuemal ajal Intel Core Ultra 5. 

Mõned aastad tagasi tõi aga Apple turule olulise muutuse, hakates oma toodetes kasutama teistsuguseid ehk ARM-arhitektuuril põhinevaid M-seeria kiipe. Need pakkusid suurt jõudlust, kuid töötasid samal ajal jahedamalt ning tarbisid oluliselt vähem energiat. Nimetatud protsessorid andsid Apple’ile päris suure konkurentsieelise ning tõid ettevõttele juurde palju rahulolevaid kasutajaid.

Sarnane areng on nüüd jõudmas ka Windowsi maailma ja ARM-põhiste protsessoritega sülearvutid muutuvad üha tavalisemaks. Selliseks näiteks on Qualcommi Snapdragon kiipe kasutavad seadmed. Tänu sellele saavad ka Windows arvutite kasutajad senisest pikema aku kestvuse (ligikaudu 15–25 tundi) ning vaiksema ja energiatõhusama seadme. 

Kui täna võib märgata Inteli ja AMD kõrval üksikuid Qualcommi kiipidega masinaid, siis lähiaastatel see arv kindlasti kasvab. See toob kaasa ka selle, et hetkel veel esinevad üksikud ühilduvusprobleemid lahenevad ja kasutatavuse vaatest pole enam vahet, millisel arhitektuuril seade toimib.

Ekraanid

Koos üldise tehnoloogia arenguga muutuvad üha paremaks ka sülearvuite ekraanid. Peamiselt paraneb tavamudelitel nende valgustugevus ehk kaduma hakkavad nõrgema 200-250 nit eredusega paneelid ning need asenduvad 400-500 nit versioonidega.

Samuti on paranemas resolutsioon. Endiselt on küll laialt levinud FullHD, kuid teadlikum kasutaja vaatab suuremate numbrite (2.5K ja 3K) poole. Seda seetõttu, et parem resolutsioon võimaldab sama suurele pinnale mahutada rohkem infot.

Üha rohkem tungivad peale ka uuemad ekraanitehnoloogiad nagu näiteks OLED. Seda tüüpi paneel on palju paremate värvidega ning pakub paremat kontrasti ja väiksemat energiakulu.

Muutumas on ka ekraanide kuvasuhe. Täpsemalt öeldes võidab aina enam populaarsust 16:10 formaat, mis pakub rohkem vertikaalruumi. Nii mahub sinna rohkem ridu, mis on oluline e-kirjades, dokumentides ja veebilehtedel. Küll aga ei sobi see väga hästi filmide vaatamiseks, sest nende puhul on teadupärast kasutusel laiem ehk 16:9 formaat. 

Kui puuteekraanid on juba üsna laialt levinud, siis volditavad ja rullitavad ekraanid on veel kallid ja pigem eksperimentaalsed. Selliseid tooteid küll leidub, kuid laiemat kasutuselevõttu takistab hetkel väga kõrge hind ning teatavad probleemid vastupidavuses. 

Hinnakasv 

Käesolev aasta on toonud äriklassi sülearvutite hinnale tubli kasvu ning paraku sellele trendil hetkeseisuga lõppu ei paista. Seoses maailmas valitseva tohutu nõudlusega AI-kiipide ja NPU-de (Neural Processing Unit) järele, muutuvad pidevalt kallimaks ka nii-öelda tavatooted. Seda siis seetõttu, et tänu AI keskuste ehitamisele valitseb mälude ja SSD-de turul suur defitsiit.

Lisaks on iseenesest kallimad ka uued AI toega protsessorid. Ehk kuigi seadme kiibistik on olemuselt parem, siis on see ka kallim. Sama kehtib ka ekraanide kohta. Senisest kvaliteetsemat pilti pakkuvad OLED ekraanid on muutumas üha levinumaks, kuid paraku on need ka kallimad. 

Niisiis ongi kokkuvõttes olukord selline, et arvutite hinnad tõusevad lähiajal kindlasti sadade eurode võrra.

Kokkuvõttes:

• AI-võimekusega protsessorid muutuvad standardiks; 

• Toimunud on energiasäästlikumate ARM protsessorite läbimurre; 

• Muutumas on ekraanitehnoloogiad ja formaat; 
• Paratamatu on üsna suur hinnatõus.