IT blogi
2 min lugemine
Ettevõtte kasv on tihedalt seotud selle digitaalse võimekusega, mis tähendab, et IT-juhi roll on tegemas läbi märkimisväärset muutust, kus seadmete korrashoidmise asemel tuleks talle usaldada ülesandeid, mis aitaksid kaasa äri kasvamisele, kirjutab Telia Eesti ärivaldkonna juht Kristjan Kukk.
Veel sajandi alguses mõõdeti IT-juhi kompetentsi sellega, kas ta suutis hoida ettevõtte arvutid ja seadmed töökorras. Kui kõik töötas laitmatult, oligi IT-juht järelikult tubli. Ettevõtte hierarhias oli ta aga sellest hoolimata juhtkonnast kaugel ning suurt sõnaõigust tal polnud. Täna see enam nii olla ei tohiks.
Mõeldes sellele, kui kiiresti toimub digitaliseerimine ja kuidas see on muutunud edu kriitiliseks aluseks, kus mitteõnnestumise korral ei ole sind olemas, tuleb IT-juhile usaldada suurem roll kui pelgalt seadmete haldaja oma. Kui varasemate ülesannete põhjal võis öelda, et IT-juht oli pigem haldusjuht, kes hoidis äri käimas, siis nüüd peaks ta olema osa juhtkonnast, kes aitab ettevõttele põhiäris eristumist ja edu tuua tehnoloogia abil. Ehk tugifunktsioon on asendunud arendusfunktsiooniga, kus selle asemel, et mõelda ainult masinavärgi töös hoidmisele peaks IT-juht andma ideid, kuidas tehnoloogiatrende digitaliseerimisprotsessis ära kasutada ja sellega äri kasvatada.
See on väljakutse kindlasti nii IT-juhtidele kui ka ettevõtte juhtkonnale. IT-osakonna senine tööprotsess tuleb üle vaadata ning ressursse jaotada nii, et see oleks äriliselt kasumlikum. Näiteks tasub mõelda ja arvutada, kas IT süsteemide ja seadmete haldusega ikka peab tegelema majasisene inimene või võiks selle teenuse sisse osta, mis võimaldaks äriga kursis oleval IT-juhil oma aega otstarbekamalt kasutada?
IT juht kui ettevõtte digitaliseerimise mootor
Aga miks ei võiks IT-juht olla osa juhtkonnast nagu soovitatakse, ja samal ajal tegeleda veel ka seadmehaldusega, sest palju süsteemi töös hoidmine ikka aega võtab?
Sellele küsimusele on kõige lihtsam vastata nii – ideaalis peaks ettevõtte IT-juht 2/3 oma tööajast mõtlema äriga kaasa ehk kuidas tehnoloogiaid ja rakendusi kasutades oleks võimalik kasvatada ettevõtte edu konkurentide ees. Järele jääv 1/3 tuleks pühendada igapäevasele süsteemide haldusele. Kindlasti on väiksemaid ettevõtteid, kus selline valem on teostatav, kuid suuremate puhul tuleks ilmselt kaaluda, kas IT-süsteemide haldamisega saaks tegeleda ka majaväline ekspert. Nii on tõenäolisem, et IT-juht saab keskenduda oma ettevõtte äri uute arengute toetamisele ehk anda oma panuse äri edendamisse, milleks muidu ei pruugi ka parema tahtmise järgi aega jääda. Halduse osas oleks tema roll pigem „tark sisseostja“. Viimane võimaldab ka paremini ressursse juhtida suuremate IT-süsteemide vahetuste ja uuenduste hetkedel. Sisuliselt laiendab IT-juht oma meeskonda partneri abiga, kes suudab kindlasti ka paremat kompetentsi mahtu ja sügavust pakkuda kui oma meeskonnas õnnestuks hoida.
On oluline märkida, et see valem ei kehti kõigile ettevõtetele, kuigi IT-poole toimimine on ühtmoodi oluline nii väikestele kui ka suurtele äridele. Selleks, et kasumlikult majandada ja riske vältida, tuleks eesmärgid ja vajadused täpselt läbi mõelda ja nende järgi panna paika, kui palju ja millisel kujul IT-juhtimist ja -haldamist on igapäevaselt vaja. Väiksemale ettevõttele võib sobida konsultatiivne “vastavalt vajadusele” IT-juhi lahendus, samas kui digitaliseerimisele keskenduvad organisatsioonid vajavad pühendunud strateegilist IT-direktorit. Ettevõtted, kelle tegevust digitaliseerimine oluliselt ei puuduta, võivad leida, et IT-halduse sisseostmine on majanduslikult otstarbekam.
Seega ei tohi konkurentsitihedas ettevõtluskeskkonnas IT-juhi rolli alahinnata ning usaldada talle vaid tugiülesandeid. Võib öelda, et edukas on see ettevõte, kelle äri arendamisel on IT-juhil sama suur roll kui ülejäänud juhtkonnal või kes on oma IT-vajadused enda jaoks õigesti lahti mõtestanud.
