Sotsiaalmeediakeeld karistab lapsi, aga kuidas vastutavad ettevõtted ja lapsevanemad?

Detsembri alguses Austraalias kehtestatud sotsiaalmeediakeeld alla 16-aastastele on tõstatanud tulise arutelu ka Eestis. Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessori Maria Murumaa-Mengeli ja Telia juristi Laura Laidi hinnangul saavad laste turvalisuse tagamise katte all karistada eelkõige lapsed ning vastutusest jäävad kõrvale tehnoloogiaettevõtted ja lapsevanemad.

Meediauurija Maria Murumaa-Mengeli sõnul käsitletakse olemasolevat digikeskkonda kui tehnoloogilist paratamatust. „Öeldakse, et kahju küll, aga nii lihtsalt on. Internet polegi mõeldud lastele ja noortele ning tehnoloogiaettevõtted ei saagi arvestada kõigi ealiste eripärade ja õigustega,“ selgitas ta levinud hoiakut. Tema hinnangul tuleks aga laste digiõiguste ja -turvalisuse kaitsmiseks kehtestada karmimad piirangud just ettevõtetele. „Tehnilised lahendused on loodud inimeste poolt, seega on iga sammu taga teadlik valik ja otsus. Seetõttu peamegi laste – aga tegelikult ka täiskasvanute – digiõiguste kaitsmiseks survestama tehnoloogiaettevõtteid, kelle käes on info vaatest kõige suurem võim.“

Nii Murumaa-Mengeli kui Laura Laidi hinnangul rikuvad tehnoloogiahiiud kõige enim laste õigust informatsioonile ja privaatsusele. Näiteks ei anna platvormid lastele eakohast informatsiooni selle kohta, kuidas nende andmeid töödeldakse, kopeeritakse või milliseid andmeid üldse kogutakse. „Kasutustingimused ei tohi olla mingisuguses loetamatus juriidilises keeles, millest keegi aru ei saa,” rääkis meediauurija ning lisas, et alternatiivina võiksid platvormid kaaluda piktogrammide kasutamist.

Laid lisas, et suurkorporatsioonid võiksid rakendada ka täiendavaid privaatsussätteid, lähtudes privacy by design põhimõttest. „Ettevõtted peaksid pingutama selle nimel, et laste andmeid ei kasutataks kasutaja profileerimisel või sihitud reklaamidel. Samuti peaksid nad jälgima, et lapsed ei satuks algoritmilõksu ja nende maailmapilt ei kahaneks digihiiglaste ärihuvide tõttu,” lisas jurist.

Ekspertide sõnul on tagaplaanile jäänud täiskasvanute endi digikäitumine ja meediakirjaoskus. Ka lapsevanemad ise, olgugi et tahtmatult, võivad rikkuda sotsiaalmeedias oma laste õiguseid. Murumaa-Mengeli hinnangul peaksid vanemad väga kriitiliselt hindama, milliseid pilte või infot oma lastest internetis jagatakse. „Kui pered teenivad tulu pere-influenceritena, tuleb eriti hoolikalt jälgida, millised digijäljed lapsest maha jäävad. Hea tava on, et kui väikelaste pilte üldse jagada, siis nii, et nägu poleks hästi näha. Niipea kui võimalik, on vaja lapsi harjutada sellega, et info avaldamisega käib kaasas nõusoleku küsimine – ka siis kui vanem tahab ise perepilti postitada,“ sõnas ta.

Murumaa-Mengel tõi kaasnevate ohtude illustreerimiseks näite ühest hiljutisest AI-tööriista Groki juhtumist, kus laste fotode põhjal loodi poolpornograafilist materjali. „Kuigi sellise sisu puhul on arusaadav, et tegemist pole päris fotodega, võib kahju olla siiski märkimisväärne. Ei laps ega tema vanemad pole andnud nõusolekut, eriti sellise materjali loomiseks ja levitamiseks,“ sõnas meediauurija lisades, et ehkki lapsevanemad saavad teatud määral selliseid olukordi ennetada, tuleb siiski vastutusele võtta ettevõte.

Sageli keelavad vanemad oma lastel sotsiaalmeediat kasutada, põhjendades seda hirmuga, et lapsed võivad sattuda pedofiilide ohvriks. Telia juristi sõnul võib paraku sama juhtuda ka siis, kui lapsevanem oma lastest pilte postitab. „Seega peaksid täiskasvanud olema ettenägelikud ja tajuma, milliseid riske piltide jagamine tulevikus kaasa võib tuua. Kui laps väljendab soovi temast mitte fotosid üles laadida, peab seda kuulda võtma,“ ütles ta.

Nii pole ekspertide sõnul alaealiste turvalisuse tagamiseks lahendus sotsiaalmeediast eemaldamine. „Digiseadmed ja -keskkonnad ei ole hädaorg ja õuduste galerii. Mingid aspektid tõesti on, kuid see pakub lastele ka arvukalt võimalusi õppimiseks ja arenguks – nad saavad teadmisi, tuge, sõpru ning vajalikke oskusi, mis aitavad neil tulevikus iseseisvalt hakkama saada,” rääkis Murumaa-Mengel.

Laura Laid lisas, et kui vanem leiab, et laps veedab internetis liiga palju aega, võib lahendusena kaaluda ekraaniaja piiramist, tingimusel, et see on proportsionaalne, läbipaistev ja lapse parimates huvides. „Probleem tekib siis, kui keelamine on karistuse eesmärgil või piirab liigselt lapse sotsiaalset suhtlust. Eesmärk peaks ikkagi olema lapse ettevalmistamine saamaks vastutustundlikuks kodanikuks, ka digikeskkonnas,“ rõhutas jurist.

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Telia koostöös valminud programmi Digimentorite kodulehel on kättesaadavad teaduspõhised materjalid, mis aitavad kasvatada nii laste kui ka vanemate meediapädevust, toetades turvalist internetikäitumist.