Kuidas ostu-müügi platvormidel pettusi vältida

#itvaatlik.ee #petused #Turvalisus
4 min lugemine

Populaarsete ostu-müügi keskkondade pettused vohavad mitmendat aastat ja pole endiselt kuhugi kadunud. Ühendkuningriigi panga TSB andmetel on Facebook Marketplace’is iga kolmas reklaam võltsitud ja koguni 73% sotsiaalmeedias toimuvatest müügipettustest leiab aset Facebookis.

 

Algusaegadel hästi toiminud ja usalduse tekitanud vitrtuaalsed turuplatsid, suurimatest veel Yaga ja eBay, kus inimesed saavad soetada eluks vajalikku kraami või müüa taaskasutusringile, on juba paar aastat petistest pungil.

Ostes ja ka müües tuleb terve nahaga pääsemiseks osata ära tunda nii kullerfirmade libalehti kui originaaltoodete võltsinguid. Midagi müües ilmub välja ostuhuvilisi, kes ei plaani teha muud tehingut, kui sinu kontolt võimalikult palju raha riisuda.

Facebook Marketplace on maailma suurimaid turge, kust leiab kõikmõeldavat kasutatud kaupa jalgratastest tipptelefonideni, tordilabidatest kummutiteni jne. Kelle Marketplace’i kogemused jäävad aastate taha, siis praeguseks on pilt drastiliselt muutunud: see kubiseb kelmidest ja heausksetel on tõenäosus pettuse ohvriks langeda paraku märkimisväärne.

Näiteks ostis isik mu oma tutvusringkonnast alles kevadel käest-kätte Samsungi tipptelefoni. Olles varasemalt korduvalt telefone Marketplace’ist õnnestunult ostnud, polnud ta liiga kahtlustav ja ajasurvel ei vaadanud tööle hakanud telefonis liiga palju ringi. Noormees, kes kauba ausate silmadega üle andis, sai vastu 700 eurot ja läks oma teed. Veidi hiljem selgus, et kuigi telefoni korpus oli ülimalt täpselt originaaliga klappiv, siis kesta sees midagi peale ülialgelise Androidi polnudki.

Peamiselt riietega kaupleval Yaga platvormil liiguvad replicad ehk reeglina kehvema kvaliteediga imitatsioonid. Näiteks haruldasemate ja hinnatud Jordan Air ketside mudelid, mida liigub vähe ja on kallid, kuid seda ihaldatumad. Eriti, kui hind on haruldaselt soodne.

Replicaid küll platvormil müüa ei tohi, aga neid legendaarseid mudeleid, mille väljatulekust võib olla möödas juba mitu aastat, on õpitud tegema nii hästi järgi, et isegi varasemalt koostatud juhised võltsingute äratundmiseks ei aita enam. Koopiameistrid on järgi jõudnud ja vead parandanud. See tähendab, et autentsuses veendumiseks peab olema ikka väga hea silmaga tossuspetsialist. Redditist leiab lehekülje, kuhu saab postitada pildi ja sealt saab kiiresti üsna kindlalt õige hinnangu.

Ülaltoodud näidete puhul oli kelmidel tegu uute kasutajakontodega ehk nad polnud veel ühtegi tehingut teinud. See on esimene ohumärk ja peaks tegema ettevaatlikuks.

Samuti tasub müüja nimi otsingumootorist läbi lasta. Võimalik, et sotsmeedias või mujal on petise eest juba hoiatatud. Kindlasti tasub hoiduda kullerteenuste veebilinkidele vajutamast ja andmeid sisestamast. Müüjad saadavad linke kullerite väidetavatele lehtedele, kuid mis ei pruugi olla need, mis nad paistavad ja sinna sisestatud andmed ning koodid annavad „ostjale” võimaluse tühjendada pangakontot seatud limiidi ulatuses. Tänavused suurimad kahjud ainuüksi ühe sellise pettuse eest on üle kümne tuhande euro.

Loe täpsemalt IT-vaatlik portaalist, kuidas Eesti ja välismaa lehtedel edasimüügiks mõeldud kaupa ostes-müües-vahetades riske maandada.

Kahjuks päris lõpuni kindel ei saa turvalisuses olla, sest kelmuste kordasaatmiseks proovitakse üha uusi viise. Kuid ülaltoodud ettevaatusabinõud ja enne ostu itvaatlik.ee lehelt uusimate pettustega end kurssi viies, on võimalik ostust või müügist loobuda enne, kui hilja.

Omamoodi silmamoonduse otsa võib sattuda ka Temus, kus sõbra isa päikeselisel kevadpäeval mõistliku hinnaga tööriistariiulile peale sattus. Mõõdud klappisid ja hind oli kutsuv. Kohale jõudis aga hoopis rullikeeratud pilt metallriiulist. Suurepärane print ja ega Mona Lisa all peame ka silmas ju mitte teda kehastununa, vaid ikkagi kahemõõtmelist maali. Võimalik, et seadust ei rikutudki, summa polnud õnneks suur, aga riiulit oli endiselt vaja ja kogu ring algas otsast.

Kõigi toodud näidete puhul oli ühisnimetajaks väga hea hind. Liiga hea, et tõsi olla, seda enam võis tunduda, et tuleb tegutseda enne, kui hilja.

Vahel inimesed müüvadki soodsa hinnaga garderoobi seisma jäänud tossukollektsiooni või korraliku mööblitüki, aga 2025. aastal on superhind suur ohumärk.

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.