Tehisaru pimesi usaldamine, privaatsete andmete lekkimine ja võõrastega sobimatute piltide jagamine on probleemid, millega noored sageli digimaailmas silmitsi seisavad. Nii otsisid Digimentorite häkatonil 70 noort üle Eesti praktilisi lahendusi, kuidas edendada eakaaslaste turvalist internetikäitumist.
Noored ei mõista, milliseid andmeid platvormid koguvad
Häkatoni üks kolmest põhiteemast käsitles sotsiaalmeedia privaatsustingimusi. Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hinnangul peaksid platvormide ja veebilehtede tingimused olema oluliselt lihtsamad, vähendamaks andmelekkeohtu ja takistamaks suurettevõtete ligipääsu seadmete sisule. Ideedevahetuse võitis grupp, kes pakkus lahendusena välja tehisintellektil põhineva programmi, mis tõlgib rakenduste ja veebilehtede privaatsustingimused vastavalt kasutaja vanusele lihtsasse ja arusaadavasse keelde. Tänu programmile saaks noor paremini mõista, milliseid andmeid platvormid koguvad ja millistele ligi pääsevad.
Teiste lahendustena pakuti välja brauserilaiendusi, mis hoiataks ette, kui rakendus kogub liiga palju isiklikke andmeid ning interaktiivseid mänge, mille kaudu õpiks noor privaatsustingimusi lugema ja mõistma. Samuti soovisid õpilased, et kooli informaatikatundides käsitletaks privaatsustingimusi senisest põhjalikumalt – see eeldaks õpilaste arvates ka õpetajate täiendkoolitusi.
Tehisaru pärsib noorte õpimotivatsiooni
Teine lahendust vajav teema oli seotud ainuüksi tehisarul tuginemisel ja saadud vastuste pimesi usaldamises. Noorte hinnangul toob selline suund kaasa loovuse vähenemise, õpimotivatsiooni langemise ja kaduva oskuse iseseisvalt lahendusi leida. Pikemas perspektiivis nähti ohuna ka kahanevat oskust rakendada oma teadmisi tööturul.
Grupid, kes probleemile lahendust otsisid, pakkusid välja koolitusi, töötubasid ja mänge, mis õpetaks noortele paremini tehisintellekti vastuseid kontrollima. Eelistatud olid aktiivsed ja elulised õppemeetodid, näiteks õpetaja juhitud arutelud, humoorikad ülesanded, rollimängud ning päriselulised näited. Enim levinud ettepanekuna sooviti, et õpetajad annaksid ise märku, millal ja kuidas tohib koolitöös tehisaru kasutada. Siinkohal peeti oluliseks hiljem koos õpetajaga AI antud vastuste analüüsimist. Samuti rõhutasid noored vajadust vähendada kodutööde hulka ning suurendada usalduslikku suhtlust õpetajatega – just ajasurve ja pelgus abi küsida sunnib õpilasi otsima kiiret vastust tehisarult.
Päriselulood aitavad internetiohte ennetada
Kolmanda probleemina võtsid õpilased vaatluse alla internetis võõrastega suhtlemise ja sobimatute fotode saatmise. Eriti haavatavad on teismelised, kes kasutavad platvorme nagu Snapchat, Discord ja Instagram. Liiga tihti usaldatakse võõraid, kes esitlevad end eakaaslastena ja paluvad seejärel jagada isiklikku teavet või alastavaid pilte. Ehkki noored teadvustavad, et selliselt toimimine võib viia identiteedivarguse, väljapressimise või mainekahjuni, ei julgeta tihti abi küsida.
Lahendustena pakuti õpetlikke simulatsioone ja tehisintellektil põhinevaid mänge, mis võimaldavad ohtlikke olukordi turvaliselt läbi mängida. Lisaks rõhutati veebiturvalisuse teemadel tehtavate koolituste, töötubade ja kursuste vajalikkust. Samuti leidsid õpilased, et ohu tõsidust aitavad paremini mõista pärislood. Üks grupp pakkus välja anonüümse taskuhäälingu, kuhu lapsed ja noored saaksid saata oma internetiohtudega seonduvaid kogemusi. Arvati, et saadet võiks juhtida tuntud sisulooja koos psühholoogi või veebipolitseinikuga, kes pakuks tuge ja annaks teaduspõhist nõu.
Digimentorite projektijuhi Inger Klesmenti sõnul sündisid ideedesprindil põnevad ja realistlikud ideed, mis edendavad laste ja teismeliste turvalist digikäitumist. „Noored on juba praegu väga teadlikud tehisintellekti riskidest ja võimalustest – neid põimiti oskuslikult ka probleemilahendustesse. Võidutöö puhul hindas žürii kõrgelt idee teostatavust ning noorte leidlikkust kasutada tehisintellekti positiivselt ja ressursisäästlikul eesmärgil. Iga häkatonil kõlanud idee aitab õpetajatel ja poliitikakujundajatel mõista noorte reaalseid väljakutseid ning seeläbi luua tõhusamaid ja praktilisemaid lahendusi,” selgitas Klesment.
Digimentorite häkatoni korraldas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Telia Eesti, Lastekaitse Liidu ja Riigikantseleiga. Digimentorite projekt on ühiskonnateaduste instituudi ja Telia Eesti algatus, mis kutsub heade digipädevustega noori andma oma teadmisi edasi vähemate digioskustega inimestele. Initsiatiiv pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumilt 2025. aasta parima meediapädevuse projekti tiitli.
Häkatoni võitis grupp, kuhu kuulusid Angela Reisenbuki, Tevon Trääli, Emma Linda Viiese, Lenna Kõrgema ja Oliver Lillevälja. Neid juhendas lapse õiguste saadik Liise Laas.
