Windows 11 on eelmise aasta lõpust ametlikult väljas. Uue versiooni funktsionaalsusest tavakasutaja vaates on juba päris palju räägitud ning seekord vaatame, mida pakub WIN 11 IT-juhtide prisma läbi.

 

Uus turvafunktsionaalsus

 

Uusi arvuteid ostes tasub hoolitseda selle eest, et neil oleks TPM 2.0 ja Secure Boot võimekus. See võimaldab kasutada uut turvafunktsionaalsust, mis takistab pahavaral arvuti üle kontrolli saamist. Hästi lihtsustatuna öeldes loob see turvalise ala arvutis, kus paiknevad teised turvalisust tagavad rakendused. Nii ei saa pahavara muuta või lülitada välja arvuti kaitsemehhanisme. Miinimumnõuded Windows 11 tööjaamadele on üsna leebed.

 

Tulevik on paroolivaba

 

Ettevõtetele võib pakkuda huvi Microsofti uus võimalus kaotada ära paroolid ja samas tugevdada infoturvet. Kõlab uskumatult, sest me alles tulime ajast, kus paroole veel sunniti peale, et turvalisust tõsta. Paroolidest on abi vaid  senikaua, kui nad on keerulised ja kaitstud. Turvaeksperdid kipuvad ikka ütlema, et häkkerid ei murra sisse, vaid nad logivad sisse, mis tähendab, et väga paljud rünnakud saavad alguse lekkinud või nõrkadest paroolidest. Kui parooli ei ole, ei saa see ka häkkeri kätte sattuda. Kuidas aga süsteeme kaitsta, kui ei pea parooli sisestama? Microsoft pakub võimalust kaotada parool ja jätta alles ainult võimalused kasutada Misrosoft Athenticator Appi ehk telefoni abiga sisselogimist, Windows Hello-t ehk PIN-i, näotuvastust või sõrmejälge ning kinnituskoodi telefonile või emailile. Ehk siis sisselogimiseks saab kasutada biomeetriat või siis seadet, mida kannad endaga kaasas. Ründajale, kes asub tavaliselt rünnatavast tuhandete kilomeetrite kaugusel, tekitab see suure probleemi. Küll aga peab seda rakendades oma ettevõtte protseduurid hästi läbi mõtlema, et kasutajatele siiski tagada vajadusel võime ka näiteks telefoni kadumisel tööd teha.

 

Rakendused

 

Uus Windows 11 toetab loomulikult enim kasutatavaid rakendusi. Küll aga ei toeta ta enam Internet Explorerit. Seega, kui on kasutusel vana kodukootud rakendus, mis ainult sellega töötab, on viimane aeg sellest loobuda või see põhjalikult ümberkirjutada. Mugavamaks on läinud veel MS Teams kasutamine, sest see on nüüd osa operatsioonisüsteemist ja seda ei pea eraldi paigaldama. Windows 11 on saadaval ka ainult 64-bitisel tehnoloogial. Mis tähendab, et kõik 32-bitisel tehnoloogial loodud rakendused ei pruugi töötada nii hästi kui vanemal Windowsil. Samas teeb see oluliselt lihtsamaks draiveritega tegutsemise, sest nüüd saab kasutada vaid 64-bitiseid draivereid.

Vast kõige suurem uuendus on võimalus kasutada Androidi äppe Windowsi tööjaamas. Ettevõtetele võib see tulevikus anda hea võimaluse luua äpid, kus on adminligipääs enda töötajatele ja nad saavad seda arvutis kasutada. Tuues lihtsa näite, kui restoran võtab vastu Bolti toidutellimusi, ei pea nad enam selleks ostma tahvli, vaid võivad tellimusi vaadata ka arvutis avatud äpist. Küll aga peab esialgu leppima ainult äppidega, mis on saadaval Amazoni poes, sest Androidi Play pood ei ole toetatud.

 

Kui palju kasutajakogemus tervikuna muutub?

 

Kasutajate vaates  ei muutu suurt midagi. Kasutajaliides on juba üsna tuttav ja eraldi koolitusi kasutajatele ei ole ilmselt tarvis. Küll aga on mõistlik suuremates tiimides leida IT teadlikumad ja uudishimulikumad kasutajad, kes hakkavad uut operatsioonisüsteemi natukene varem kasutama. Siis saavad nad hiljem oma tiimikaaslasi vajadusel toetada. Iga väikese asja pärast ei soovi kõik kasutajad helpdeski pöörduda ja kiire abi kõrvallauast on hea alternatiiv. Ainukene asi, millega osad kasutajad peavad harjuma, on see, et olemiriba ei saa enam liigutada teise ekraani äärde ja see on fikseeritud alla. Kasutajatele, kes kasutavad dokke ja mitmeid ekraane, on kergenduseks see, et nüüd jätab arvuti meelde sinu ekraanide seadistused. Seega, kui võtad arvuti dokist ja hiljem paned dokki tagasi, taastab arvuti su ekraanide seadistused ja paigutused ise automaatselt.