Üksainus viirusetõrje blokeeris Eestis kuu ajaga ligi 25 000 viiruserünnakut

#safe #viirusekaitse
2 min lugemine

F-Secure’i loodud turvarakenduse Telia SAFE jaanuarikuine kokkuvõte näitas, et aasta esimesel kuul aitas kõnealune viirusetõrje blokeerida ligi 25 000 viiruserünnakut.

 

Täpsemalt blokeeris Telia SAFE turvarakendus jaanuaris 24 801 viirust. Lisaks blokeeris rakendus jaanuari jooksul 188 000 kahjulikku veebisessiooni.

Telia Eesti finantseerimise ja lisaväärtusteenuste valdkonna juhi Maksim Melamedi sõnul näitavad need numbrid ilmekalt, kui palju erinevaid viirusi iga päev internetiruumis liigub ning erinevatele seadmetele ligipääsu otsib.

“Me külastame iga päev kümneid erinevaid veebilehti ning kunagi ei tea, kus meid milline oht varitseb. Ammu on möödas need ajad, mil arvuti ekraanilt vaatas kasutajale vastu suur teade, et arvutil on mingi viirus või tundmatu viga ja seda kasutada ei saa. Tänapäevane pahavara toimib vaikselt muude protsesside taustal ja kasutajale nähtamatult ning sellel on kindel eesmärk. Pahavara võib inimesele nähtamatult koguda isiklikke andmeid, paroole, krediitkaardi ja panganduse andmeid. Samuti saab nakatunud arvutit omanikule teadmata kasutada suuremahuliste küberrünnakute korraldamisel,” ütles Melamed.

Telia SAFE turvarakendusel on Eestis enam kui 20 000 kasutajat ning lisaks viirusetõrjele võimaldab lahendus seadistada lapseluku funktsiooni, positsioneerida oma pereliikmeid jpm. Telia SAFE sobib nii Windowsi, iOS-i, Maci kui ka Androidi seadmetele ning esimesel kolmel kuul on selle kasutamine tasuta.

Telia SAFE pakutavate võimalustega saab tutvuda SIIN.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."