Üks Bluetooth-seade, mille kasutamise eest turvaeksperdid hoiatavad

#Bluetooth #klaviatuur #küberturvalisus
2 min lugemine

Digiturvalisus muutub iga päevaga üha olulisemaks, sest pidevas kasvus on ka nende inimeste arv, kes püüavad inimeste teadmatusest ja hooletusest digikuritegevuse abil kasu lõigata.

 

Bluetooth seadmete edu üheks oluliseks põhjuseks on samuti mugavus erinevate seadmete ühendamisel ja nende vahel info jagamisel. Selle mugavusega kaasneb aga ka suur oht turvalisusele. Kõige suurem risk on ekspertide arvates seotud Bluetooth-klaviatuuridega.

Mõistagi ei tähenda see, et Bluetooth-klaviatuuride kasutamisest tuleks täiesti loobuda. Küll aga peaks selle kasutamisest loobuma rahvarikastes kohtades, kus Bluetoothi kasutusulatuses võib olla mitmeid inimesi, kelle tegevuse üle me kontrolli ei oma.

Asi on selles, et kurikaelad võivad üsna kergesti kaaperdada klaviatuuri ja seadme vahelise ühenduse ning saada täieliku ülevaate sellest, mida klaviatuuri kasutaja kirjutab – kirjadest, sõnumitest, tööfailidest jms. Kui pahasoovijad on Bluetooth-ühenduse enda valdusesse saanud võivad nad saata klaviatuuri kasutaja arvutist oma meile ja sõnumeid, muuta saadetavaid, muukida sisse kasutaja pilveteenustesse või panna pihta tema krediitkaardiandmed. Tegelikult pole sellise klaviatuuri kasutamine täiesti ohutu isegi näiteks töö juures. Bluetoothi-seadmete häkkimisele spetsialiseerunud kurjategijad võivad oma võimsa Bluetooth antenniga varustatud seadmetega end sisse seada näiteks suurte ärimajade naabruses, et siis sealt endale sobivaid ohvreid püüda. Seega tasub olla digitark ja kasutada Bluetooth-klaviatuuri ainult siis, kui olete veendunud selle kasutamise ohutuses.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."