Seadmed
4 min lugemine
Sülearvutid on meiega olnud nüüdseks juba mitu aastakümmet. Üsna algelistest, kohmakatest ja raskepärastest seadmetest on tänaseks saanud moodsad, stiilsed ja võimsad abimehed nii tööl, kui kodus. Võib isegi öelda, et sülearvutist on saanud nii-öelda „arvuti“ sünonüüm ja esialgu levinud, kuid kohmakad lauarvutid on tasapisi turult kadumas.
Nagu öeldud on rüperaalid juba läbi teinud suure arengu, kuid see ei tähenda, et nad on valmis. Pigem lisandub uut funktsionaalsust ikka juurde ning toimub pidev liikumine veelgi paremate seadmete suunas.
Mida täpselt tulevik toob, seda ei saa hetkel muidugi keegi täie kindlusega väita. Samas aga saame välja tuua 5 peamist trendi, mis sülearvutite juures aastal 2020 ilma teevad.
Aku
Üheks peamiseks süleritega seotud probleemiks on alati olnud aku kestvus. Algselt peeti heaks tulemuseks paari tundi, siis kolme – nelja jne. Tänasel päeval aga võib öelda, et 8 tundi, ehk terve tööpäeva kestev aku on saanud normaalsuseks ning juba leidub ka 14 või koguni 16 tundi kestvate akudega seadmeid. Seega on tänu paranenud akutehnoloogiale ning säästlikumatele protsessoritele saavutatud olukord, kus laadija ununemine ei tähena kindlasti töö katkemist. Lisaks on nüüd laadijad USB-C tüüpi, ehk ühesugused.
AMD
Kui rääkida protsessoritest, siis Inteli nimeline ettevõte on olnud viimased kümme aastat või rohkemgi domineeriv ning konkurent AMD ei saanud neile ligilähedalegi. Intel oli lihtsalt niipalju parem. 2020 aga on toonud muutuse. Kõigepealt tekkisid möödunud aasta lõpus Intelil erinevate probleemide kogumina väga suured tarneprobleemid. Nii, et üle maailma jäi lugematul hulgal arvutid puuduvate komponentide tõttu tootmata. Juba seetõttu kerkis AMD varuvariandina paljudele silmapiirile. AMD uued Ryzen seeria protsessorid aga on vähemalt sama head kui mitte paremad võrreldes Inteli omadega. Seega näeme käesoleval aastal tavapärasest rohkem arvuteid justnimelt AMD protsessoritega. Lisaboonusena sunnib see Intelit rohkem pingutama ning nii muutuvad ka nende kiibid paremaks.
Turvalisus
Hea uudisena on suure sammu edasi astunud ka sülearvutite turvalisuse valdkond. Füüsilistest valikutest on sõrmejäljelugeja saanud väga levinuks ning selle võib leida pea igast äriklassi masinast. Nii mõnelgi juhul on see veel integreeritud sisselülitamisnuppu, nii et arvuti käivitub vaid juhul kui nupule vajutab „õige“ sõrm.
Lisaks on normiks hakanud saama veebikaamera külge integreeritud füüsiline kate. Seega saab kaamerasilma soovi korral füüsiliselt kinni katta ja teha seda ilme teibi või muu kohmaka leiutiseta.
Tarkvaraliselt aga on väga mugav ja tänuväärne Windows Hello, ehk arvuti avamine näotuvastuse abil.
Kokkuvõtvalt on sülearvutid nüüd turvalisemad ning kasutaja privaatsus paremini kaitstud, kui kunagi varem.
Välimus
Mõned aastad tagasi jõudsid turule nii – nimetatud ultrabookid, ehk tavapärasest õhemad ja kergemad seadmed. See trend on jätkunud ning õhem ja kergem on endiselt in. Lisaks aga on üha kisamaks muutumas ka sülearvutite ekraani ümbritsevad servad.
Nii saab samade üldmõõtude juurde jäädes teha näiteks 12 tollise ekraaniga arvuti asemel juba 13 tollise. Klaviatuuri püütakse venitada võimalikult korpuse servadeni, et saadaolevat pinda võimalikult optimaalselt ära kasutada.
Kiirus
Arvutitest rääkides ei saa kuidagi mööda ka tehnilistest parameetritest. Seega tuleb ära mainida ka uued arengud selles vallas. Nimelt on 2020 aastal väga jõudsalt kasvanud 16GB RAM-i ehk põhimäluga masinate osakaal ning tavapärane i5, 8GB RAM ja 256GB SSD, on asendumas 16GB/512SSD konfiguratsiooniga. Protsessoritest oli eelpool juba juttu, ehk siis ka i5 ei ole enam iseenesestmõistetav.
Ennustus
Lisaboonusena võib lisaks välja toodud trendidele välja pakkuda ka ühe ennustuse. Nimelt hakkavad eeldatavasti lähiaastatel rohkem levima ka puuteekraanidega mudelid. Seda teooriat toetavad nii selliste seadmete üha langevad hinnad, kui ka tarkvara ehk Windows ise. Lisaks on 360 kraadi võrra pööratava kaanega arvuti päris äge ning nii saab klient justkui kaks seadet ühes ehk siis nii süle- ja tahvelarvuti.
